Reedel läksime maale. Laupäeva hommikul ärgates selgus, et lumi on maas. See oli piisavalt WTF. Võtsime ema vana fotoka ja klõpsisime mõned pildid. Viisin eile ilmutada... viis päeva veel. Siis saab kätte. Tahaks tulemusi näha.
Õhtul hakkas kõik halvasti minema. Suutsin täiesti tahtmatult tekitada ilgemalt palju segadust ja nüüd on kõik lihtsalt ilgemalt segane. Mul on igasugustest segadustest villand. Sellega mina enam tegeleda ei kavatse. Tegelegu teised. Vaatan kõrvalt ja ootan... Samas, ilgem tahtmine on segadus kuidagi kaotada. Grr!
Ja nüüd ma ei viitsi enam isegi emotsioone selle kõige peale raisata. Ootan parem juuste kuivamist ja olen niisama kasutu.
Mingit tuju nagu ei oleks. Käpa on eilsest süstist valus.
Toomemäel võib ilus olla. Tegelikult tahaks kuhugile rikkumata lumega alale kaduda. Kuramuse ilus on esimene lumi...
0 kommentaari:
Postita kommentaar