Happyland

I'm just a dreamer, I dream my life away

Just, kaks kartulit, vorstike ja majonees. Mitte midagi kahtlast seal ei ole... lihtsalt Konnakullesel on isu toidu järele :P Sai siis soovitatud...

Tegelikult on maailm sitaks haige paik. Sellele järeldusele jõudsin lõplikult öösel (voodis vedeledes koos Gobliniga). Dämit, väga haige paik lausa... :D

Fortusel on Elennaga mingi teema. Jälle vestlusest Konnakullesega... väga huvitav teema. (kes veel ei tea... Fortus ja Elenna on kaks nunnut FRPG tegelast).

Mütofesti roll on ka lõpuks käes... Kuninganna saatjanna. Hästi armas ju... :)

Armastan maailma ja elu... kohe väga!


Eile käisin sünnipäeval... Kevin sai 3 aastat vanaks... kohal oli terve hunnik lapsi ja üks naine, kelle laps on umbes 6 kuud vana. Masendav vaatepilt... ta poputas oma last ja ei märganud seda, et lapsel on vitamiinipuudus ning vaeseke on ületoidetud. Masendav emme... ohmõmm.

Õhtul haarasin kaasa digika ja läksin välja pildistama. Ema tahtis, et ta roose pildistaksin... tegin seda ja sain veel mõned head ja nunnud fotod (vähemalt mulle meeldivad).

Täna siis tagasi Tartus. Sain Kersti ja Annaga kokku... mõnus oli neid kahte näha jälle. Pärast vaheaja algust ei olegi Kerstit enam näinud... tüübik on endiselt nunnu ja lahe :P


Nimi: Dialia
Vanus: 18

Pikkust on umbes 170 cm.

Juuksed ulatuvad pihani.

Riietus hetkel: nööridega saapad (üsnagi kõrged) ja nöörid on mustad, villased sokid (hallikad), villasest riidest pikk seelik, villasest riidest pluus, villane kampsun, pruunikas kasukas (jänese nahast), pikk must sall (kootud), kootud müts ja kootud käpikud.

Taust:
Dialia sündis väikeses linnas, mida tuntakse Brari nimega. Dialia ema tegeles juba ennem esimese lapse sündimist õmblemisega. Kui Dialia vend sündis oli Xypesa vaid 19 aastat vana. Xypesa õmbles ise riided oma lastele ning abikaasale, kellega ta abiellus olles vaid 16aastane. Dialia isa, Diasero, oli külas sepp. Tema juures lasti valmistada tööriistu, relvi ning isegi nuge teritas just tema. Diasero on oma naisest neli aastat vanem.

Dialia vend, Doneus, on Dialiast kaks aastat vanem. Tema on see, keda vanemad alati poputada armastasid. Doneus hoolis oma õest rohkem, kui endast ning oma vanematest. Dialia hoolis oma vennast täpselt sama palju ... või isegi rohkemgi. Kui Dialia ja Doneus olid veel väikesed armastasid nad koos mängida. Mõnikord käisid nad koos metsas, kuhu Doneus oli teinud märklaua vibuga märki laskmas. Kui keegi ei näinud mängisid nad puust mõõkadega ning Doneus õpetas õeraasule kuidas algelisel tasemel kasutada mõõka. Kuna vanematel ei olnud enamasti tahtmist tegeleda Dialiaga tegeles tüdrukuga peamiselt just vend. Vanemate arvates oli tüdruk täiesti kasutu ning temale kulus ainult raha. Doneus oli vanematele märksa kallim.

Ühel kevadisel päeval lahkus Doneus sõnagi lausumata kodust. Dialia oli murest murtud ning nuttis ohjeldamatult. Vend ei olnud kunagi varem lahkunud ilma talle midagi ütlemata. Dialia kõndis nüüd ringi mööda küla ja seda ümbritsevaid maid ning hüüdis oma venda. Diasero, Dialia isa, oli samuti murest murtud ning hakkas jooma. Alkoholiga kaasnes tõsiasi, et ta hakkas ka oma naist peksma ning piinama ja terroriseeris oma tütart. Dialiale mõjus see peaaegu sama rängalt kui venna kadumine. Neiuke muutus järjest vaiksemaks ning kui oli möödunud peaaegu aasta ei rääkinud ta enam peaaegu kellegagi peale ema.

Ema julgustas tütart lahkuma kodust ning Dialia võttis kuulda ema soovitusi. Kaks nädalat ennem seda, kui venna kadumisest saab aasta otsustaski Dialia lahkuda kodust. Ta rääkis emale oma plaanist ning Xypesa andis tütrele kaasa koti, mille ta oli juba mitu kuud varem pakkinud. Sealt leidis Dialia ilusa musta pluusi, millele ema oli tikkinud lilled. Xypesa andis tütrele kogu oma raha (seda ei olnud eriti palju) ning saatis Dialia teele.

Dialia lahkus kodust pimedas. Ta kõndis ilma tagasi vaatamata aina edasi ja edasi kuni jõudis suuremale teele, kust võttis ta suuna Usteri poole. Ta oletas, et ehk on vennas sinna sattunud.

Dialia ei tahtnud mõeldagi sellele, et vend võiks olla surnud. Ta armastas fantaseerida sellest, et vennas põgenes koos mõne rikkama neiuga ning elab nüüd õnnelikult. Samas ei andnud Dialia süda rahu ... vend oleks ju ometigi temale midagi öelnud.

Kaks nädalat on Dialia juba liikunud Usteri suunas. Talle on teel tulnud vastu mitmeid inimesi, kellelt ta ikka ja alati on küsinud oma venna kohta. Seni pole keegi Doneust näinud. Oma teekonnal on Dialia peatunud erinevate inimeste juures ning nõnda on tal peaaegu kogu raha alles.

Venna kirjeldus:
Mustad õlgadeni ulatuvad juuksed (lokkis), hallikad silmad, kitsad huuled. Doneus on pikemat kasvu (umbes 189 sentimeetrit) ning laiade õlgadega. Mees on nägus ning kerge sammuga.

Ma ei hakka halama... kuigi suurem osa asjadest on halvasti *ohmõmm*
Sattusin eile mesilasega kokku... nõelas ja tänu antibiootikumidele olen allergiline (muidu ju ei ole!) Tulin õhtul bussiga Tartusse ja läksin Curule külla.

Curul on miski väga haige film ja selle muusika on sama haige... vaatasime, tantsisime ja natuke laulsime ka :P Deem, see oli chill :)

Aevastamine on lahe... deem, DEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEM

tegelikult on elu lill ;)

Mis on sitasti läinud:

*vasak käsi valutab pärast eilset mängu... jah, valutab... jätkuvalt. Enam pole asi väga hull... aga valutab. On sinine ja kergelt paistes ka. DEEM!

*olen hankinud endale kenasti borrelioosi ka. Fyrellali järelmõjud. Kurat, nutta tahaks varsti...

*jalg on sinine. Eile visati mind OG telefoniga ja valus on... *vandumine*

Vahepeal oli positiivset ka .... tegelikult... natuke...

Deem, vanduda tahaks... karjuda tahaks... Ja nad vist ootasid, et ma eile oleks oma rolli ka korralikult mänginud... eks ma tulevikus mängin... kui ma ei pea mõtlema sellele, et mul on mingi rõve haigus + veel lõpuks ka valutav käsi.

Okei, ma ei hala rohkem... saan hakkama. Olen alati saanud... saan ka edaspidi.

Efka on tubli :)

Reedel läksime koos Daniga Tallinnasse. Algul oli probleeme Dani kätte saamisega. Tal ei olnud kostüümi - sai selle ikkagi Inwelt. Sellele järgnes natuke aega chillimist minu juures. Seejärel läksime Tln maanteele. Neli autot ja kolm tundi kulus Tallinnasse jõudmisele. Seal selgus, et Dani on raha koju unustanud. Õnneks oli mul endal piisavalt nutsu, et meid mõlemaid orgunnida Suurupisse. Teatavasti toimus Suurupis Fyrellal! ;)

Mäng oli tegelikult hea! Ilm oli tapvalt palav ja inimesed kurnatud tänu sellele. Vähemalt kaks lõpetas päikesepistega. Liina toimetati hommikul kiirabiga minema :( Mängust kirjutan tulevikus lähemalt :P

Hetkel olen haigena kodus. Palavik, kohutavalt valutav pea ja halb enesetunne ei ole toredad. Hommikul kukkusin peaaegu kokku. Ma ei taha, et midagi sellist korduks! Ausalt, hoolin oma vanematest ja teistest liiga palju ... ma ei taha neid enam kunagi nii ehmatada.

Jah, täna on Fyrellal.
Mul on võrratu roll ... :)
Ootan juba mäng ... 19.00 peaks hakkama. Varsti hakkan koos Daniga liikuma Tallinna suunas. Uni on hetkel ... magada tahaks.

Prindin veel viimased leheküljed oma rollist ja pakendan asjad kokku. Väga varsti tuleb hakata liikuma. Tahaks juba Tallinnas olla ...

Tartusse tulen tagasi vist alles esmaspäeval (see pole veel 100% kindel). Kunagi ma igatahes tulen :P

Mida teha oleks vaja:
* Asjad pakkida (magamiskott, alkeemia varustus, kostüüm, hambahari! jne)
* Oliveriga võtta ühendust. Ta peab mängule jõudma *urr*
* Die materjalid tuleb kaasa võtta!
* Toit tuleks veel osta
* Tuba koristada ... õigemini, muuta normaalsemaks.

(:

Alles äsja lõppes Hard Rock Laager (moshpit paradise ). Tegu oli ilmselt sellel aastal Eestis toimunud(toimuvate) ürituste hulgast parimaga.

*Üks mees sai nuga ja suri - alati võiks olla hullem.

*Alkoholi kogus oli meeletu - alati võiks olla rohkem.

*Kohal oli umbes 2000 karvast - alati võiks olla rohkem.

*Kohal oli terve hunnik häid bände ja muusika oli võimas - alati võiks olla võimsam.

*Korralduslik pool oli vägagi hea (okei, peldikud ja toit imes).

*Herald, Must Missa, Whispering Forest - need kolm said endale uue ja paadunud fänni!

*Metsatöll on jätkuvalt väga hea! Esimeses reas on alati parim headbangida. + sai Töllu ka ennast kallistatud (haa ... olen peaaegu pooleks kallistatud ).

*Laagriplatsil oli tõeline telkide meri ja hulgim karvaseid.

*Ka lauljad ise olid laagriplatsil ja nautisid seltskonda.

*Linnud lendasid ringi ja rögisesid samuti vapralt kaasa.

*Magada sai päevasel ajal natuke.

*Kaks viimast festivali esinejat omasid rahva täielikult ära. See oli võimas!

*Eelviimane esineja pealaval oli huvitav. Tegu oli vist miski emobändi laadse asjaga ... laulja püksid oli huvitavad - vajusid järjest madalamale ja madalamale. Veel mõni cm ja oleksid olnud täitsa kadunud. Kahjuks seda ei juhtunud. Järgmisel aastal juhtub (loodetavasti).

*Kohal oli hulgim motikatega karvaseid. Deem, nad olid lahedad.

*Vennastumine umbes neljakümne karvasega oli huvitav.

*Surnuaia rahvaga koos aega veeta oli samuti vapustav ja sealt ka veel uusi tuttavaid.

*Alkoholiga oli see teema, et ise ei pidanud üldse ostma. Tehti välja Hea on olla naine!

*Pidin teiseks ööks telki vahetama. Esialgses telgis magas üks tüüp, kes mulle peale hüppas ja magada ei lasnud Kolisingi siis järgmiseks ööks ühe uue tuttava telki ja seal sai magada.

*Laagrisse sai mindud häälega. Tartu->Viljandi->Pärnu->Vana-Vigala tee->Vana-Vigala (HRL)

*Tagasi sai tuldud ka häälega. Vana-Vigala->Tallinn->Viljandi mnt->Tartu Laager omas!

Kuulsusetu

Kaasautorid

Minevik