Nimi: Dialia
Vanus: 18
Pikkust on umbes 170 cm.
Juuksed ulatuvad pihani.
Riietus hetkel: nööridega saapad (üsnagi kõrged) ja nöörid on mustad, villased sokid (hallikad), villasest riidest pikk seelik, villasest riidest pluus, villane kampsun, pruunikas kasukas (jänese nahast), pikk must sall (kootud), kootud müts ja kootud käpikud.
Taust:
Dialia sündis väikeses linnas, mida tuntakse Brari nimega. Dialia ema tegeles juba ennem esimese lapse sündimist õmblemisega. Kui Dialia vend sündis oli Xypesa vaid 19 aastat vana. Xypesa õmbles ise riided oma lastele ning abikaasale, kellega ta abiellus olles vaid 16aastane. Dialia isa, Diasero, oli külas sepp. Tema juures lasti valmistada tööriistu, relvi ning isegi nuge teritas just tema. Diasero on oma naisest neli aastat vanem.
Dialia vend, Doneus, on Dialiast kaks aastat vanem. Tema on see, keda vanemad alati poputada armastasid. Doneus hoolis oma õest rohkem, kui endast ning oma vanematest. Dialia hoolis oma vennast täpselt sama palju ... või isegi rohkemgi. Kui Dialia ja Doneus olid veel väikesed armastasid nad koos mängida. Mõnikord käisid nad koos metsas, kuhu Doneus oli teinud märklaua vibuga märki laskmas. Kui keegi ei näinud mängisid nad puust mõõkadega ning Doneus õpetas õeraasule kuidas algelisel tasemel kasutada mõõka. Kuna vanematel ei olnud enamasti tahtmist tegeleda Dialiaga tegeles tüdrukuga peamiselt just vend. Vanemate arvates oli tüdruk täiesti kasutu ning temale kulus ainult raha. Doneus oli vanematele märksa kallim.
Ühel kevadisel päeval lahkus Doneus sõnagi lausumata kodust. Dialia oli murest murtud ning nuttis ohjeldamatult. Vend ei olnud kunagi varem lahkunud ilma talle midagi ütlemata. Dialia kõndis nüüd ringi mööda küla ja seda ümbritsevaid maid ning hüüdis oma venda. Diasero, Dialia isa, oli samuti murest murtud ning hakkas jooma. Alkoholiga kaasnes tõsiasi, et ta hakkas ka oma naist peksma ning piinama ja terroriseeris oma tütart. Dialiale mõjus see peaaegu sama rängalt kui venna kadumine. Neiuke muutus järjest vaiksemaks ning kui oli möödunud peaaegu aasta ei rääkinud ta enam peaaegu kellegagi peale ema.
Ema julgustas tütart lahkuma kodust ning Dialia võttis kuulda ema soovitusi. Kaks nädalat ennem seda, kui venna kadumisest saab aasta otsustaski Dialia lahkuda kodust. Ta rääkis emale oma plaanist ning Xypesa andis tütrele kaasa koti, mille ta oli juba mitu kuud varem pakkinud. Sealt leidis Dialia ilusa musta pluusi, millele ema oli tikkinud lilled. Xypesa andis tütrele kogu oma raha (seda ei olnud eriti palju) ning saatis Dialia teele.
Dialia lahkus kodust pimedas. Ta kõndis ilma tagasi vaatamata aina edasi ja edasi kuni jõudis suuremale teele, kust võttis ta suuna Usteri poole. Ta oletas, et ehk on vennas sinna sattunud.
Dialia ei tahtnud mõeldagi sellele, et vend võiks olla surnud. Ta armastas fantaseerida sellest, et vennas põgenes koos mõne rikkama neiuga ning elab nüüd õnnelikult. Samas ei andnud Dialia süda rahu ... vend oleks ju ometigi temale midagi öelnud.
Kaks nädalat on Dialia juba liikunud Usteri suunas. Talle on teel tulnud vastu mitmeid inimesi, kellelt ta ikka ja alati on küsinud oma venna kohta. Seni pole keegi Doneust näinud. Oma teekonnal on Dialia peatunud erinevate inimeste juures ning nõnda on tal peaaegu kogu raha alles.
Venna kirjeldus:
Mustad õlgadeni ulatuvad juuksed (lokkis), hallikad silmad, kitsad huuled. Doneus on pikemat kasvu (umbes 189 sentimeetrit) ning laiade õlgadega. Mees on nägus ning kerge sammuga.
0 kommentaari:
Postita kommentaar