Happyland

I'm just a dreamer, I dream my life away

Le Ku’rii kirjutised Maglanari matustest.

Minu salongi tuuakse Maglanari kirst, mis on suletud. Ennem seda käisin veel haiglas, et saada teada mis haigus mind vaevab – ei saanud eriti targemaks selles osas. Lihtsalt mingid probleemid häviva immuunsussüsteemiga. Kui oleks aega ja võimalust ... muretseks rohkem. Hetkel on kogu mu tähelepanu pööratud Maki linnale ja siin elavatele isikutele. Eriti mõnedele.

Pühapäeva õhtul hakkasid minu salongi saabuma erinevad isikud, kes tulid avaldama austust Maglanarile. Klux, Donna C, Milana, Skorpion, Ma La, Liria (varjatud kuues, seda küll) ja veel mõned tähtsamad ja vähemtähtsad isikud. Neid aina tuli ja tuli ... kuid ometgi olid nad kõik nii tähtsad, et ei saanud mina kedagi saata minema. Pealegi oli tegu avaliku üritusega.

Kirst seisis kindlalt omal kohal ... keset keskmist ruumi. Laual põlesid küünlad. Mäletan selgelt, et tulijatest kaugeltki mitte kõik ei kandnud leinamärke. Isegi mina, Ku’rii, kandsin linte ümber parema käe. Tõepoolest, mitte austusest ... pigem ikka viisakusest ja tavadest. Olen ju ometigi mina üks kõige tähtsamaid daame Makis.

Neiu Milana Matola minestas pidevalt – see oli isegi häiriv. Olen hakanud arvama, et tal on sama haigus ... immunsus annab alla. Kuid miks? Miski minu salongis? Mõni toit? Joogid? Ma ei suuda seda mõista ... veel. Pärast kirstu viimist majast välja ei minestanud ma enam kordagi. See oli minule tõeline kergendus.

Kirst anti üle rahvale ja meieni jõudis kohutavalt kiirelt teade, et kirst oli tühi! See oli taas üks Maglanari vempudest, ta on surnud ... endiselt korraldab oma rumalusi. Kohutav. Kirstus oli vaid kiri ja ainus, kes ei olnud üllatunud selle kirja üle oli isand Skorpion ise. Ilmselt oli ta asjaga seotud.

Peagi loeti ette Maglanari testament. Kogu ta vara päris Li’la, minu köögitüdruk, kelle olin toonud vaestekodust. Hämmastav, saatuse iroonia? Andsin Ma Lale lubaduse, et kaitsen Li’lad kuidas suudan ja saan. Palusin omakorda Lirial seda teha – usaldan seda noort naist. Ta ei ole kuri ... vastupidi, ta on vapustav haldjas. Ta on üks vähestest, keda usaldada saan ja julgen.

Salongi saabus kuningas Sa’te. Ta on kohutav mees ... ta pani mind nutma (pärast juba ka OG). Liso ei tohi surra ... see oleks mulle vastuvõetamatu. Jah, hoolin temast. Olin siis ja olen ka nüüd kõigeks valmis ... ta peab jääma ellu! Õnneks või õnnetuseks tapeti kuningas. Temaga koos kadus ilmselt ka võimalus näha uuesti Lisot.

Maksin Korole ära võla. Raha sain Lirialt, kes seda nii lahkelt mulle laenas. Ta on tõeliselt tore tüdruk. Ma ei kahetse, et tema nimel riskisin.

Skorpion tarbis mingit kummslist mõnuainet ja hakkas nägema roosasid elevant. Ta toimetati salongi kõige pimedamasse nurka ja rööviti paljaks. Hiljem tuli ta minult küsima, et kas tean kes seda tegid ... ta andis mulle lubaduse, et päästab Liso elu. Ma uskusin teda ja rääkisin, et seda tegid Milana ja Koro. Kahetsen seda nüüd, sest Skorpion valetas mulle. Ma kartsin juba siis, et Liso hukkub.

Kuulutati välja uus seadus, mis legaliseeris tähesära kasutamise Maki linnas. See seadus pidi jõustuma vaid pooleks tunniks, kuid sellel ajal võisid ju paljud hukkuda ületoosi tõttu. Peaaegu oleks surnud ka allilma üks tähtsamaid tegelasi.

Hiljem teatas Skorpion mulle, et kogu Maki sõjavägi on hävitatud ja Liso surnud. Ma ei saanud enam midagi teha! LEIN! Salajased pisarad ... see oli ilmselt üks mu elu hullemaid hetki. Meenus aeg, mil suri mu abikaasa – elasin sama läbi, uuesti! See oli kohutav hetk ... õigemini, hetked ... see oli KOHUTAV.

Allilma üks tähtsaimaid tegelasi oli samuti minu salongis. Ta tarbis liialt palju tähesära ja sattus koomasse. Ma püüdsin teda päästa kõigi mõeldavate vahenditega. Algul sundisin ta oksendama (ajasin Altonile ka OG näpud kurku) ja seejärel kõrvaldasin ta oksesed riided ning panin ta külili lamama. Otsustasime siiski ta viia diivanile ja sinna ta siis ka jäi. Asend sai kenasti fikseeritud ja üritasin teda ka äratada. Kasutasin selleks külma vett ... sellest ei olnud kasu. Hiljem sain Ma Lalt nuuskpiirituse ja ta ärkas, õnneks.

Lõpetuseks luges DonaC ette uue seaduse, mis pidi muutma olukorra riigis stabiilsemaks. Ta luges ette nende nimed, kes uut valitsust võiks moodustama hakata. Kõik, KÕIK nad olid tema enda ustavad alluvad. See ei meeldi mulle.

Õhtu lõppes minu jaoks leinas ... Liso on SURNUD. Teda ei ole enam ... Maki linn lakkab samuti olemast. Mis mõtet on enam elul? Hetkel näib mulle üsnagi tähtsusetuna minu enda ja salongi saatus. Hoolimata sellest üritan leida Maglanari kirstu, kus on minu kadunud abikaasa raha kohta teavet.


12.06.2006
Madam Ku'rii

21 juuni.

Hommikul sõitsin bussiga Tartusse. EHPK kokkutulek :D
Kokkutulekul olin ainult mõne tunni ... Urgu sadas järsku sisse Dani ja me sõitsime koos Tallinnasse :P Kell 3 hommikul jõudsime Riioni juurde ja vajusime mõlemad kohe magama :P

22 juuni.

Sõistin bussiga Viru keskussesse. Ostsin endale roosad sokid ja ootasin Meliani :P Läksime siis tema juurde ja ma jõudsin lõplikult otsusele, et tahan DMata. Seda ma siis ka tegin ... kahele piiksule ... (h)
Vähemalt Melian jäi asjaga rahule - väga hea! Ehk kunagi veel :P
Varsti liikusime Daniga koos tagasi Tartusse :P Õhtul oli Priisti sünnipäev - sinna ma ei jõudnud. Kassipoeg oli kodus hullumas ja kiirustasin hoopis tema juurde :P

23 juuni.

Hommikul tuli ema mulle järele ja läksime koos maale. Kassipoeg tuli kaasa :P Grillisime ja chillisime (õigemini, nemad tegid seda ... mina vajusin varakult magama).

25 juuni.

Käisime koos emaga niisama Võrtsjärve ääres. KUHU ON JÄRV KADUNUD?! Nõme, vett oli vähe ja see HAISES. Kohutav ... kohutav ... kohutav! Tegin hunniku pilte ... kunagi panen ehk ka üles :)

26 juuni.

Tagasi Tartus. Raisk, hea on olla ... Kassipoeg on hetkel veel maal ... tema toon ka kunagi Tartusse tagasi. Homme vist Kadrinasse :P Kristjan ei saanud täna minna ... eks lähme siis homme :P Ega sellest midagi hullu juhtu.

Elu on kõrkjas!


Olin Tallinnas ... kirjutan kunagi lähemalt :P

Täna oli minu elu esimene mäng ... esimene mäng DMina :D

Neljapäev- chillisin kella viieni hommikul arvutis. Ärkasin kell kaheksa ja tegelesin veel paari pisiasjaga ... seejärel laagrisse (teise Eesti otsa). Laagris oli ainult üks hea asi ... ma sain öösel vabalt liikuda ringi (ja meri on õhtul/öösel) väga ilus. Magama roomasin kunagi kell kolm ... seda ka kahe tibi vahele. Muide, laagris olid peaaegu kõik piffid!

Reede - Hommikul selgus, et üks tibin oli läinud kuttidega kaasa ja ei olnud tagasi jõudnud. Muretsesid siis kõik tema pärast (õpetajad ei saanud õnneks teada). Ilmus tema siis kella üheksaks kohale kenasti. Sõitsime veel natuke niisama ringi ja siis koju ... läksin Viljandisse ja chillisin seal kella kümneni. Pärast isaga koos koju ja magama sain jälle kunagi ühest ... pesemine oli ka väga mõnus.

Laupäev - Ärkasin hommikul kuuest ja kihutasin rongiga Tartusse. Annelinna jõudsin hommikul ja siis kohe edasi Taevaskotta - LARP! Deem, ma olin mängu ajaks juba nii surnud, et ei suutnud eriti midagi teha ... magamata olla ei ole lahe. Mängule järgnes niisama istumine (ja joomine). Öösel sai käidud kõige lähemas asulas poes ... miks sai ometigi viina ostetud? ... jätkaasime läbustamist. Magama vajusime neljakesi kuhugile sipelgapesa lähedale kahest. Nelja peale 2 magamiskotti ja 2 keepi.

Pühapäev - Ärkasin kunagi kell neli. Curu seletas midagi seadustest ... mul oli sellest suht suva ja magasin edasi ... päike paistis peale ja soe oli :P Lõplikult sai ärgatud kaheksa paiku ja siis grillima. Sellele järgnes Tartusse sõitmine. Ma sain lõpuks pesema ka! :D Magama ... kell seitse õhtul ärkasin uuesti ... magasin vähemalt viis tundi järjest.

Kassipojast - tema on täielik kiusukott ja tal on hetkel väga palav :P Magab laual ja ei liiguta ennast enam. Natuke aega tagasi magas ta voodil ... selili ... käpad püsti.

Vaatasin hommikul kell 5 oma tuba. Mul tekkis masendus ...

Selline näeb välja minu arvutilaud (hetkel laiutab siin veel paar asjakest). Kass magab praegu keset lauda ja on asjad eemale lükanud.

Tegu minu teise lauaga ... masendav. Hämmastav, hale, lootusetu ja kahtlane :P Tegelikult leian sealt kõik kenasti üles ... mina leian, teised ei leia.

Hetkel näeb laud umbes 29 korda parem välja :P
Ja milline segadus valitses veel voodil :P Hunnik pabereid ja mappe ja kaustasid ... mõned D&D lehed ja kõike muudki. Vahel jooksis sealt ka kassipoeg üles ja tekistas veelgi suuremat kaost.



Mitte pöörata tähelepanu segadusele! Kass on hetkel kõige hullem nähtus ...

Selg on verine, käed on lõhki, maas vedeles eile umbes 600 paberit ja kogu tuba nägi lõpuks hirmuäratav välja.

APPI?!

Pühapäeval oli LARP. Elesgali mängud omavad jätkuvalt! GMide töö ei olnud kaugeltki mitte see parim ... mängijad teevad mängu! Minu ja Die vaheline rollimäng ... + veel mõnede inimestega sai koos mängitud üsnagi palju. Deem, ma armastan oma rolli Le Ku'rii. Ebatavaline on see, et sellel mängul suutsin viimaks elada oma rolli nii sisse, et ka rollist väljumine oli ebatavaliselt raske. Jah, ma elasin peaaegu kõigiki mängus kuuldud ja tehtud asju läbi täpselt nagu oleks need päris. See oli mõnus ... kuigi piinav ... pisarad!

Teisipäeval magasin suht poole päevani. Õhtul sai käidud D&D mängimas. Oliver, Ghost, Orz on lahedad! DMi kohta ei saa ka midagi halba öelda - chill oli! :D Mängule järgnes lihtsalt niisama pikk vestlus Orziga (tund on ikka vist pikk aeg). Pidin jõudma koju kell 22.oo ... jõudsin kunagi poole kaheks :P Õnneks ei tulnud mingeid masendavaid probleeme sellest.

Täna, kolmapäval, käisin korraks koolis ... klassijuhatajaga oli vaja rääkida. Klassikaaslased valmistasid mulle tõelise pettumuse ... nad olid klassijuhatajale minust midagi rääkinud ... ma ei tea täpselt mida ja täpselt ei tea ka kes rääkis. Minu klass on NõMe! O well, mina enam nende pärast ka siis ei põe ja teisi ei aita. Keeramine on nõme ... tegelikult on mul oma klassist juba siiralt suva. Kamp piffe ja osse ... *lõrr*

Homme pean minema keskkonna laagrisse (see kestab reedeni) ja reedel on mõistagi Soontaganale minek (koos Cele, Denethori ja Azaghaliga). Laupäeval (kuni pühapäeval) on Juunior LARP Taevaskojas. Tulemas on tegusad ajad :P
Keskkonna laagrisse ei taha kohe mitte üldse minna ... seal on nõme. Igav, masendav, tüütu. Juuniorit tahaks ja Soontaganale tahaks ka! :P

Teha on nii kuramuse palju!

Vahepeal osalen ka ühes FRPGs ja minu tegelane on natuke kahtlane ... armastab oma venda (ja vend arnastab teda ... porno).

Elu on natuke niru lill ... aga ta on ikkagi lill ... veel :P

Reede ja laupäeva olin maal ... sellel ajal sai tegeletud mõtlemisega. Mida ma tahan?!

Tegelikult tean vägagi hästi ... tahan rahu ja vaikust. Vahel harva ka midagi täiesti vastupidist. Miks? Eks ikka sellepärast, et selline on minu loomus.

Tekkis tahtmine teha inimestele haiget ... blah, surusin selle soovi ja tunde maha. Keegi ei saanud haiget (ma loodan). Ei pidanudki saama ...

Kõndisin peaaegu kogu päeva maal olles mööda metsa. Telgin ka terve hunniku pilte ... kogemata kustutasin need kõik ära *niuniu*

Täna on Elesgali LARP. Madam Ku'rii peab olema kohal ja parimas vormis ... õigemini, midagi sellele sarnast :P

Tahan juba mängida ... :)

Deem, ma ei tea vist enam midagi :P Okei, midagi ikka tean ... Tahan olla õnnelik ja mingil põhjusel sellega kaasneb terve hunnik muid soove.

SÕBRAD ON KÕIGE KALLIMAD! (:

Viimasel ajal on töid ja tegemisi tulnud veelgi enam. Lisaks kõigele muule olen juba peaaegu vihane (see ei ole hea!).

*Täringud on kadunud! Ma ei ole neid kusagilt suutnud leida *niu*
*Telefon on kadunud! Õigemini varastatud! :/ Sellega on asi nii, et helistatakse sellelt numbrilt MINU EMALE ja ei räägita midagi! Mu ema on vihane ... mina olen ka peaaegu vihane juba (pole enam kaua vihastanud ennast tõsiselt välja... vihane mina ON VÄGA HALB nähtus).

Keskmaa LARP tahab organiseerimist ja aega. Elesgal tahab organiseerimist ja aega. Endal on ka vahelduva eduga elu ... see tahab lihtsalt aega ja elamist! :/

Igatahes, Elesgali heaks sai natuke midagi tehtud jälle!

Kuulsusetu

Kaasautorid

Minevik