Happyland

Le Ku’rii kirjutised Maglanari matustest.

Minu salongi tuuakse Maglanari kirst, mis on suletud. Ennem seda käisin veel haiglas, et saada teada mis haigus mind vaevab – ei saanud eriti targemaks selles osas. Lihtsalt mingid probleemid häviva immuunsussüsteemiga. Kui oleks aega ja võimalust ... muretseks rohkem. Hetkel on kogu mu tähelepanu pööratud Maki linnale ja siin elavatele isikutele. Eriti mõnedele.

Pühapäeva õhtul hakkasid minu salongi saabuma erinevad isikud, kes tulid avaldama austust Maglanarile. Klux, Donna C, Milana, Skorpion, Ma La, Liria (varjatud kuues, seda küll) ja veel mõned tähtsamad ja vähemtähtsad isikud. Neid aina tuli ja tuli ... kuid ometgi olid nad kõik nii tähtsad, et ei saanud mina kedagi saata minema. Pealegi oli tegu avaliku üritusega.

Kirst seisis kindlalt omal kohal ... keset keskmist ruumi. Laual põlesid küünlad. Mäletan selgelt, et tulijatest kaugeltki mitte kõik ei kandnud leinamärke. Isegi mina, Ku’rii, kandsin linte ümber parema käe. Tõepoolest, mitte austusest ... pigem ikka viisakusest ja tavadest. Olen ju ometigi mina üks kõige tähtsamaid daame Makis.

Neiu Milana Matola minestas pidevalt – see oli isegi häiriv. Olen hakanud arvama, et tal on sama haigus ... immunsus annab alla. Kuid miks? Miski minu salongis? Mõni toit? Joogid? Ma ei suuda seda mõista ... veel. Pärast kirstu viimist majast välja ei minestanud ma enam kordagi. See oli minule tõeline kergendus.

Kirst anti üle rahvale ja meieni jõudis kohutavalt kiirelt teade, et kirst oli tühi! See oli taas üks Maglanari vempudest, ta on surnud ... endiselt korraldab oma rumalusi. Kohutav. Kirstus oli vaid kiri ja ainus, kes ei olnud üllatunud selle kirja üle oli isand Skorpion ise. Ilmselt oli ta asjaga seotud.

Peagi loeti ette Maglanari testament. Kogu ta vara päris Li’la, minu köögitüdruk, kelle olin toonud vaestekodust. Hämmastav, saatuse iroonia? Andsin Ma Lale lubaduse, et kaitsen Li’lad kuidas suudan ja saan. Palusin omakorda Lirial seda teha – usaldan seda noort naist. Ta ei ole kuri ... vastupidi, ta on vapustav haldjas. Ta on üks vähestest, keda usaldada saan ja julgen.

Salongi saabus kuningas Sa’te. Ta on kohutav mees ... ta pani mind nutma (pärast juba ka OG). Liso ei tohi surra ... see oleks mulle vastuvõetamatu. Jah, hoolin temast. Olin siis ja olen ka nüüd kõigeks valmis ... ta peab jääma ellu! Õnneks või õnnetuseks tapeti kuningas. Temaga koos kadus ilmselt ka võimalus näha uuesti Lisot.

Maksin Korole ära võla. Raha sain Lirialt, kes seda nii lahkelt mulle laenas. Ta on tõeliselt tore tüdruk. Ma ei kahetse, et tema nimel riskisin.

Skorpion tarbis mingit kummslist mõnuainet ja hakkas nägema roosasid elevant. Ta toimetati salongi kõige pimedamasse nurka ja rööviti paljaks. Hiljem tuli ta minult küsima, et kas tean kes seda tegid ... ta andis mulle lubaduse, et päästab Liso elu. Ma uskusin teda ja rääkisin, et seda tegid Milana ja Koro. Kahetsen seda nüüd, sest Skorpion valetas mulle. Ma kartsin juba siis, et Liso hukkub.

Kuulutati välja uus seadus, mis legaliseeris tähesära kasutamise Maki linnas. See seadus pidi jõustuma vaid pooleks tunniks, kuid sellel ajal võisid ju paljud hukkuda ületoosi tõttu. Peaaegu oleks surnud ka allilma üks tähtsamaid tegelasi.

Hiljem teatas Skorpion mulle, et kogu Maki sõjavägi on hävitatud ja Liso surnud. Ma ei saanud enam midagi teha! LEIN! Salajased pisarad ... see oli ilmselt üks mu elu hullemaid hetki. Meenus aeg, mil suri mu abikaasa – elasin sama läbi, uuesti! See oli kohutav hetk ... õigemini, hetked ... see oli KOHUTAV.

Allilma üks tähtsaimaid tegelasi oli samuti minu salongis. Ta tarbis liialt palju tähesära ja sattus koomasse. Ma püüdsin teda päästa kõigi mõeldavate vahenditega. Algul sundisin ta oksendama (ajasin Altonile ka OG näpud kurku) ja seejärel kõrvaldasin ta oksesed riided ning panin ta külili lamama. Otsustasime siiski ta viia diivanile ja sinna ta siis ka jäi. Asend sai kenasti fikseeritud ja üritasin teda ka äratada. Kasutasin selleks külma vett ... sellest ei olnud kasu. Hiljem sain Ma Lalt nuuskpiirituse ja ta ärkas, õnneks.

Lõpetuseks luges DonaC ette uue seaduse, mis pidi muutma olukorra riigis stabiilsemaks. Ta luges ette nende nimed, kes uut valitsust võiks moodustama hakata. Kõik, KÕIK nad olid tema enda ustavad alluvad. See ei meeldi mulle.

Õhtu lõppes minu jaoks leinas ... Liso on SURNUD. Teda ei ole enam ... Maki linn lakkab samuti olemast. Mis mõtet on enam elul? Hetkel näib mulle üsnagi tähtsusetuna minu enda ja salongi saatus. Hoolimata sellest üritan leida Maglanari kirstu, kus on minu kadunud abikaasa raha kohta teavet.

12.06.2006
Madam Ku'rii