Tekitasin endale eile huulde needi. Eile tuli see täieliku uitmõttena pähe... mõistagi sai see teostatud.
"Efka, ära tee oma mõtteid mõtlematult teoks." Peaks vist seda soovitust kuulama... seda on öelnud mulle nii paljud. Ometigi... uitmõtted on minu elus väga tähtsat rolli mänginud.
Tahaks magada. Ometigi ma tean, et seda hetkel ei saa... pean õppima. Ise olen süüdi, et läksin Urgu. Ilmselt homme ei lähe. Õpin pigem nt. ühiskonda või kirjandust. Ma pean ennast sundima, sest olen igasuguse soovi õppida ja pingutada kaotanud. Tegelikult on enamus tundeid ja soove kuhugile kadunud... juba liiga pikka aega.
Homme ootab mind ees miski töö inkas. Ma vist ei oska seda piisavalt hästi... o well, hakkama saan sellega kindlasti. Tulemused ei pruugi mind lihtsalt rahuldada. Olen jah nõme ja lootusetu. Lisaks kõigele muule ka hoolimatu ja külmavereline.
Tahaks siit lihtsalt paariks päevaks eemale. Sellest oleks vägagi palju abi. Ma ei peaks keskenduma hetkel olevatele probleemidele ning saaksin natuke tegeleda ka muuga. Niu?
Hetkel tahaks lihtsalt lennata. Jah... lennata. Ja siis veel lennata...
0 kommentaari:
Postita kommentaar