Miks ma mängin? Miks ma ei julge olla aus... esimest korda elus ma mängin vastu enda tahtmist. See on jube tunne! Ma ei taha nii elada ja olla. Tahaks olla lõpuni aus, kuid miski takistab. Oeh! Pean kuidagi saama sellest jamast üle! Rumalad hirmud ongi kõige totramad tunded minu elus. Viimasel ajal ei olegi muud eriti tundnud... kuidagi liiga sürr.
Reedel sain rumalusega hakkama. Ma luban, et midagi sellist ei saa enam kunagi korduma. Mulle tundub, et hirmutasin täiesti tahtmatult inimesi, kellest hoolin... või kuidas seda tunnet kirjeldama peaks? Hoolima ei ole päris õige väljend... pigem võiks öelda, et need inimesed ei suuda mind päris ükskõikseks jätta. Mind ehmatas see, kuidas Uku reageeris. See oli kuidagi liiga kummaline ja sürr. Hämmastaval kombel sain isegi natuke magada öösel. Palju ei saanud... ei tahtnudki.
Laupäeval olin üsnagi murelik, sest Ukul oli paha olla ja tal oli miski palavik ka tekkinud. Mina olen süüdi! Pühapäeval tulid MLC tüübid Tallinnast... käisime Ukuga neil raudteejaamas vastas. Suvat ja teisi ei olnudki enam kaua näinud. Kena vaheldus. Nad kõik jäid Urgu pidama, mis pidigi nii minema. Vahepeal käisime Spiritiga Kaubamajas ka ära, sest miskit toitu (ja jooki) oli vaja hankida. Kraami sai lausa nii palju, et seda Urgu vedada me ilma taksot tellimata ei suutnud.
Õhtul (öösel) läksime kõik koos Rokiklubisse, kus oli vahva kontsert. Aldevia oli imelik, Celestial oli veel imelikum. MLC ajaks olime juba Ukuga Urgu magama läinud. Olin lihtsalt liiga laip, et kauemaks jääda ja Ukul oli suht sama laibastunud olemine... kui mitte hullem, sest ta oli lisaks kõigele muule ka natuke haige.
Mingil hetkel kõudsid teised ka Urgu ja siis äratati meid kahjuks üles. Nõme, samas... saime vahepeal umbes kaks või kolm tundi magada. Mingil hetkel vajusime uuesti magama, sest uni võttis hoolimata kõigest võimust.
Pühapäeval ärkasime miski kümne ajal, sest Uku oli lubanud minna hommikul koju. Seda ta ei suutnud... ma arvan, et koju jõudis ta kunagi 12 ajal. See ei ole just eriti hommiks... samas, mina jõudsin koju alles kuueks õhtul. Suht nõme, sest homme on kool. Samas, Urg sai kenasti korda. Mingil hetkel vaatasime Suva, Fly, Vaimu ja Lontuga Eurotripi ära... Spirit põõnas siis kõlarite juures. Oli tal vast uni! Suva & Co lasid mingil hetkel jalga. Jäime Flyga kahekesi mõneks ajaks Urgu. Lõpuks lasi tema ka jalga... ja siis sain ma lõpuks koju. Milline nauding oli lõpuks pesema minna (ma ei olnud peaaegu 24h saanud seda teha). Jah, ma olen imelik ja nõme.
Ja nüüd ei oska ma enam midagi teha, sest ma ei saa endast üldse aru. Mul on juhe koos ja olen vastikult õnnetu. Mul ei ole tegelikult mingit põhjust nukrutsemiseks, sest kõik peaks olema korras... ometigi kahtlen milleski. Ma ei tea enam isegi milles... aga siin on midagi kummalist.
0 kommentaari:
Postita kommentaar