Happyland

Loen siin mingit aasta tagasi kirjutatud jutukest. Oeh, olen minagi kahtlast kraami kirjutanud (aga see on alati nii olnud). Leidsin midagi, mis on eriti kahtlane... ja kohati peaaegu diip! :P

Andsin lugeda ka ühele noorele neiukesele, kes midagi kosta ei osanud :P Ju oli haige ja kahtlane :) O well, lugege siis :P Ennem peaks mainima ära selle, et idee pärineb Ronkade Saladustest. See on üks hästi nunnu FRPG. Osa ideest pärineb mingil põhjusel ka DMilt eneselt (Go Aurum!)

Igatahes, siin ta on!

Fortus sammub tusases meeleolus mööda lossi. Ta peatub ukse juures, kust pääseb haldja tuppa ning ilma koputamata astub mees tuppa. Ta silmab Elennat, kes rahulikult magab ning istub voodile.
Tundes kuidas keegi istub haldjas ärkab ning tõuseb istuma tõmmates teki endale tihedalt ümber.
„Vabandust, et sind äratasin,“ lausub mees, kuid pilk ta silmis ütleb sootuks muud.
Haldjas silmitseb meest üllatunud ilmel ning on siiralt šokeeritud.
„Elenna...“ mees ohkab vaikselt ning paneb käe haldja põsele, silitab seda õrnalt.
Haldjas silmitseb meest nukral ilmel ning vaikib.
Fortus libistab käe õrnalt ning arglikult haldja kaelale ning aina madalamale liigub ta käsi. Ta jõuab tekini. Mehe pilk on kindlalt haldja silmadele kinnitatud.
Elenna silmist peegeldub mõistmatus. Ta pole kunagi varem näinud Fortust nii käitumas. „Crowe, mis sinuga on?“
Mees ohkab. „Annan andeks, ma ei tea isegi mida teen, vist.“ Mehe hääl kõlab nukralt ning ta vaatab Elennale sügavalt silma.
Haldjat kurvastab ning ta tunneb end kildudeks purunevat. Elenna paneb mehele käed õrnalt ümber ja embab teda hellalt, arglikult.
Mees paneb pea haldja õlale ning sulgeb silmad ja tunneb kui hästi lõhnavad Elenna juuksed. Õrnalt paneb mees käed haldjale ümber. Fortus unustab end sootuks ning ta käed libisevad aeglaselt allapoole mööda haldja selga tõmmates kaasa ka teki.
Haldjas ei näi midagi märkavat. Ta suudleb meest õrnalt, arglikult huultele.
Fortus tunneb haldja suudlust ning see toob ta tagasi reaalsusesse. Ta tõmbub Elennast eemale. Mehe pilgus on üllatus, hirm, iha.
Elenna silmitseb meest ning paneb talle käe põsele, õrnalt libistab haldjas käega üle mehe huulte ning naeratab talle nukralt.
Fortus silmitseb haldjat paluvalt ning tõuseb. Ta sammub aeglaselt, justkui kõheldesukse juurde. Pöördub ning silmitseb haldjat nukral ilmel. Mees avab ukse ning lahkub.
Elenna vajub voodile ning jääb sinna lebama. Ta unistab, unistab lordist, kes nii lähedal, kuid siiski nii kaugel.

Kommenteerida ma seda vist isegi luban :P Hihihihii... mul on kahtlaselt muhe meeleolu. Ja ma olen täitsa omas maailmas :P See on nii mõnus... puudu on veel ainult paar pisikest asjakest... lalalalalala!

Sõbrad on muhedad! *ennem tarbimist kallistada*