Teismeline Tallinna tüdruk kutsus Viru keskuse juurest oma koju pidutsema kamba poolvõõraid noori, kellele lõbutsemine tähendas paraku võõra vara hävitamist ja pererahva lemmiklooma tapmist.
Põhja ringkonnaprokuratuuris uurimisel olev juhtum sai alguse ühel veebruari nädalavahetusel Tallinnas Viru keskuse juures, kus edasise õhtuveetmise plaane vaagis 13–17-aastaste noorte seltskond.
Neist üks, 13-aastane tüdruk pakkus pidutsemiseks oma kodu Mustamäel, kus ta vanaemaga kahekesi elab, aga sel päeval üksi oli. Ettepanekust haaras kinni 14 noort, kellest vaid üksikud võõrustajat tundsid. Poest osteti kaasa söögid, viina ja brändit, ning kella kuue paiku võis pidu korteris alata.
Koletu surm
Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Erika Kaskla sõnul olid järgnevad sündmused sellised, mis vaatamata tema 15 aasta pikkusele politseitööle mõjusid hingeliselt rusuvalt.
Peo edenedes läks asi võõrustaja kontrolli alt välja. Köögis loobiti laiali, mis kätte juhtus. Seintele, põrandale, mööblile määriti majoneesi, kohvipuru, mune ja piima. Tubades lõhuti mööblit, oksendati ja urineeriti nurka.
Kaskla sõnul ei piirdunud noored ainult hävitamise ja lagastamisega. «Kapid soriti läbi ja võeti kaasa, mis meeldis,» nentis ta. Sorijateks olid tüdrukud, kes näppasid kosmeetikat.
«Ühel hetkel otsustasid noored hakata mängima pudelimängu,» asus Kaskla kirjeldama õhtu võikaimat sündmust. Pudelikeerutamise pandiks pakkus keegi seltskonnast piduliste eest vannituppa varjule viidud tõukassi uputamist.
«Kaks neidu leidiski, et on vaja see tegu ära teha, ning läksid ja valasid puuris oleva kassi Torusiili ja pesupulbriga üle,» kirjeldas Kaskla. Ülimürgine kemikaal sulatas enne piinarikast surma looma karva lahti.
Vanemad ei teata
Kaskla imestuseks ei ilmutanud räige teo korda saatnud 13- ja 14-aastased neiud ja teised laamendajad hiljem erilist kahetsust. «Üks 13-aastane ütles kommentaariks, et eks ma püüan siis edaspidi vähem juua, ning kassi tapmine on nendele nagu üle linna kangelastegu,» tõdes Kaskla.
Komissari sõnul võinuks see juhtum, nagu paljud teismeliste korteripeod, jääda vaid osaliste endi teada, kuid korteris elava tüdruku vanaema närvid ei pidanud vastu ja ta pöördus politseisse.
«Tihti vanemad seda ei tee, sest nende endi laps on asjaga seotud. ja kui naabrid ka politseid ei kutsu, siis sellest teada ei saadagi,» tõdes Kaskla. Ka kõnealusel juhul käisid naabrid ukse taga noori vaiksemaks manitsemas, kuid ei pidanud vajalikuks politseisse teatada. «Oleks nad seda teinud, oleks see kassikene ehk elus,» nentis Kaskla.
«Kurb, et vanaema ei saanud aru, et ka tema lapselaps oli süüdi. Vanemad on liiga usaldavad, ning sageli puudub kontroll lapse sõprade üle,» tõdes Kaskla.
Seaduse järgi ootab üle 14-aastasi korteris alkoholi pruukinud noori rahatrahv kuni 600 krooni, nooremaid alaealiste komisjon ja ühiskondlikult kasulik töö.
Kassi tapnud tüdrukutest vanemale, 14-aastasele, võib loomakaitse seaduse järgi määrata väärteos süüdimõistmisel kuni 18 000 krooni suuruse trahvi. Nooremale, 13-aastasele, määrab karistuse alaealiste komisjon. «Ehk aitaks, kui saata ta loomade varjupaika puure koristama,» sõnas Kaskla.
Kuna korterist asju varastanud noored olid üle 14 aasta vanad, siis nende teo osas on algatatud kriminaalasi, ehkki nad on varastatu tagastanud.
Kokku küündis korteris tekitatud kahju tuhandete kroonideni.
Teismeliste korteripeod
• Selliseid väljakutseid, kus noored korraldavad vanemate korterites-majades erapidusid, tuleb küllaltki sageli ette kõikjal Eestis. Põhja politseiprefektuurile laekus viimase kahe nädala jooksul 16 teadet, kus noored korteris lärmasid. Kuuel juhul oli tegemist alaealiste peoga, ülejäänud juhtudel sattus sekka ka varatäiskasvanuid.
• Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond tabas lõppenud koolivaheaja jooksul 18 joobnud alaealist. Eelmisel nädalal tähistasid alaealised Rakveres Moonaküla linnaosas asuvas eramajas koolivaheaega lisaks alkoholile ka narkootikumidega.
Allikas: Põhja- ja Ida politseiprefektuur
http://www.postimees.ee/280307/esileht/siseuudised/252288.php
Mõnda inimest võib lõputult vaadata.
See on lihtsalt hämmastav. Ma ei tea kuidas nii juhtus...
Kõik on võimalik?
Mul on ainult paar pisikest probleemi laadset asja (paar tegemata tööd koolis). Kuidas saab ühel ajal nii palju hästi olla? See ei ole enam loogiline. Loodetavasti on loogika mind pikaks ajaks unustanud ja kõik jääbki nii. :p
(Paulo Coelho)
I
Midagi siin maailmas ei juhtu juhuslikult.
II
Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada.
III
Veronika oli tähele pannud, et paljud, keda ta tunneb, on rääkinud teiste läbielamistest toonil, nagu oleks neil siiras huvi aidata - aga sisimas tunnevad nad teiste kannatustest heameelt, sest see kinnitab, kui õnnelikud nad ise on ja kui helde on elu nende vastu olnud.
IV
"Ma räägin sulle ühe loo," ütles Zedka. "Elas kord võimas võlur, kes otsustas ühe kuningriigi ära hävitada; ta valas kaevu, millest ammutasid joogivett kõik riigi elanikud, nõiajooki. Kes vett jõi, läks hulluks.
Järgmisel hommikul jõigi kogu rahvas vett ja läks hulluks, kõik peale kuninga - temal oli isiklik kaev, mida kasutas ainult kuninglik perekond ja millele võlur ligi ei pääsenud. Murest murtud kuningas püüdis rahvast kontrolli all hoida terve rea tervist ja julgeolekut puudutavate seadustega. Kuid mürgist vett olid joonud ka politsei ning inspektorid, nad pidasid kuninga otsuseid jamaks ega teinud neist väljagi.
Kui kuningriigi elanikud seadusi kuulsid, olid kõik veendunud, et valitseja on hulluks läinud ja et käsud, mida ta jagab, on mõttetud. Kõva kisa saatel marssisid nad lossini ja nõudsid, et kuningas troonist loobuks.
Meeleheitel valitseja oli valmis trooni maha panema, kuid kuninganna takistas teda sõnadega: "Lähme kaevu juurde ja joome sealt. Siis oleme nendega ühesugused."
Ja nii tehtigi: kuningas ja kuninganna jõid hulluse vett ja hakkasid kohe kõiksugu mõttetusi suust välja ajama. Alamad muutsid hetkega meelt: nüüd, kui kuningas näitas üles säärast tarkust, miks ei võiks lasta tal maad edasi valitseda?
Elu kuningriigis jätkus rahumeelselt, olgugi et selle elanikud käitusid naaberriigi omadest sootuks erinevalt. Ja kuningas valitses oma elupäevade lõpuni."
V
Mida õnnelikum on inimesel võimalik olla, seda õnnetum ta on.
VI
"Palju mul aega on jäänud?" kordas Veronika sel ajal, kui õde süstis.
"Kakskümmend neli tundi. Võib-olla vähem."
Veronika langetas pilgu ja hammustas huulde. Ent säilitas enesekontrolli.
"Ma tahan küsida kahte asja. Esiteks, andke mulle palun mingit rohtu või süsti või mida iganes - et ma ärkvel püsiksin, et ma saaksin iga hetke, mis veel jäänud on, ära kasutada. Ma olen väga väsinud, aga ma ei taha magada, mul on nii palju teha - kõik see, mille ma olin edasi lükanud, mõeldes, et elu on igavene. Kõik see, mille vastu ma huvi kaotasin, kui jõudisn järeldusele, et elu ei vääri elamist."
"Ja teine soov?"
"Minna siit ära ja surra väljas. Ma pean Ljubljana lossis käima, see on kogu aeg seal seisnud, aga mul pole kunagi olnud uudishimu seda lähemalt vaatama minna. Ma pean selle naisega rääkima, kes talvel kastaneid ja kevadel lilli müüb. Kui sageli me kokku juhtusime ja ma ei küsinud kunagi, kuidas tal läheb. Ma tahan välja minna ja jalutada lumesajus ilma mantlita, tunda, kuidas on hästi kõvasti külmetada - mina, kes olen alati olnud soojalt sisse mähitud, sest kartsin haigeks jääda.
Ühesõnaga, dr. Igor, ma tahan tunda vihmapiisku oma näol, naeratada meestele, kes mulle huvi pakuvad, käia kohvikutes, kuhu nad mind kohtingutele kutsuvad. Ma tahan kallistada ema ja öelda talle, et armastan teda, ma tahan pea ta sülle panna ja nutta - tundeid häbenemata, sest need on kogu aeg olemas olnud, ma lihtsalt varjasin neid.
Võib-olla lähen kirikusse, vaatan pilte, mis mulle kunagi midagi ei tähendanud, äkki nad nüüd räägivad minuga. Kui mõni huvitav mees mind tantsima kutsub, keerutan temaga hommikuni, kuni kokku kukun. Siis läheme voodisse - aga mitte nii, nagu ma tavaliselt olen läinud, püüdes end vaos hoida ja teeselda seda, mida ma ei tundnud. Ma tahan mehele täielikult anduda ja siis linnale ja elule ja lõpuks surmale."
VII
Kellegi ees pole vaja oma elu õigustada.
Mõelge nende tsitaatide ja mõtete üle. Kas pole mitte tõesed?
Pean homme kirjanduses esitama analüüsi antud teosest.
Hoolimata kõigest läksin õhtul ikkagi välja. Jah, see oli halb mõte (vist). Samas, ma ei suutnud nagunii kodus passida. 4 seina ajavad ühel hetkel lihtsalt hulluks.
Mind joonistati ja mina joonistasin. Ma ei oska enam üldse joonistada. See on kohutav. :/
Elu on endiselt omamoodi lill.
Kallis! :)
Ma ei ole õnnetu.
Hetkel olen lihtsalt väga surnud ja vist haige ka. Tähendab, olengi vist jälle haige. Suhteliselt paha on olla ja suutsin enne oksendada ka. Öka. Lisaks kõigele muule on vist palavik ka veel. :/ Mul on kohutavalt palav!
Ainus natukenegi mugav asend on pikali. Päike paistab siis voodisse. Nutt ja hala.
Kuna olen nagunii hetkel natukeseks arvutis...
Reedel oli väga lahe LARP.
Laupäeval oli väga lahe sünnipäev.
Pühapäeval oli lihtsalt tore aidata Urgu koristada.
Peaaegu 3 nädalat. Hämmastav. Arvestades seda, et tüdinen enamasti max kahe nädalaga. :p Ma ei olegi vist päris lootusetu.
Lähen ja üritan kusagil mujal surra. *öka*
PS. Jüriööl toimub minu sünnipäev. Läbuküla. (Melian lubas lipukese ka teha. :p)
Muretsemiseks ei ole põhjust. Saan hakkama.
Tegelikult tahaks praegu minna välja. Päike ja tuul on nii ahvatlevad! :/
Natuke mõttetuid mõtteid.
Viimased päevad on olnud pöörased. Toimunud on nii palju kummalist... ja head. Reedene Rolliwood ja sellele järgnenu oli mõnus, õigem oleks öelda armas. Peaaegu kolm nädalat oleme pidanud vastu. See on minu puhul tõeliselt hämmastav, sest tüdinen inimestest liialt kiiresti. Samas, oleme juba mitu kuud olnud vägagi lähedased sõbrad.
Laupäeval oli Hannu sünnipäev. Taas midagi kummalist ja sürri, eriti sünnipäeval toimunu. Ma luban, et hoidun mõnda aega alkoholist eemale. See tekitab ainult kaost. Nägin taas, kuidas mõjub alkohol inimestele ja tekitab probleeme. Vihkan seda, et suudan ennast nii kindlalt kontrollida ja praktiliselt igas olukorras jääda rahulikuks ning tasakaalukaks. Kui oled ümbritsetud joobes isikutega tekib paraku soov liituda, kuid mõistus keelab. Mõistus teatab, et keegi peab olema mõistlik ja hoolitsema selle eest, et midagi ei juhtuks. Hämmastav ongi see, et kõige enam on minust kasu kriisi korral, sest jään stabiilseks. Sellel nädalavahetusel ei olnud mingit kriisi. Hakkasin lihtsalt enda olemusse süübima. Pähh!
Täna juhtus see, et Vahur, Tiit ja Hannu sadasid ühel hetkel Urgu sisse ja suutsid üsnagi põhjalikult mind ehmatada. :p Juhtub vahel.
Hetkel olen lausa õnnelik paranoia puudumise üle. Tegelikult ei tunne ma hetkel peaaegu midagi. Olen lihtsalt meeletult väsinud ja tahan (vist) magada. Samas, olen selleks ilmselgelt liiga laisk.
Teen hoopis midagi kasulikumat.
Paha on olla! :/
* Laupäevane Laantemaa oli lahe. Üle pika aja mõnus larp.
* Laupäeva õhtune Sassi piitsutamine oli omapärane. See oli vist algselt Uku idee. :p
* Pühapäevane piiksukas oli ka suht huvitav. Seda tänu lahedale seltskonnale, kellega koos sai mäng omatud.
* Teisipäeval sai 2 nädalat. Lahe.
* Maal oli igav ja unetu.
* 31. märts saan oma karistuse kätte. :/
Homme on Rolliwood! Mutilokaal! :p
Tapsin oma telefoni! :/
See juhtus kogemata. Miks? Miks? Miks?
*sitaks õnnetu*
Minuga ei ole praktiliselt võimalik enam ühendust saada (va. msn). Okei, äärmisel juhul võib koju ka helistada. Aga sellisel juhul... küsige Evet. :p
Probleem tuleb kiiresti lahendada. :/
Olen väsinud, kuid samas nii väsimatu. Tahaksin magada, kuid uni on mind unustanud.
Täna öösel nägin väga kummalist unenägu. Armastasin vaimu. Jah, ta oli vaim... valge ja kergelt läbipaistev. Me rääkisime ja olime lihtsalt koos, kuid ta oli vaim. Surnu. Ma mäletan seda, et ta käed olid pruunikad. Põlenud? Unenägudel ei ole tähendusi (vist). Kuid see unenägu jäi mind kummitama. :/
Ma ei suuda meenutada vaimu nägu, kuid ta oli tuttav. Ma tean, et oli!
Elu on üsnagi kummalises seisus. Olen vahelduva eduga rahul ja õnnelik... samas jällegi... mõtlik ja nukker. See on häiriv.
Ma ei oska enam midagi tahta, sest peaaegu kõik on olemas. Kõik on korras, kuid ma ei suuda sellega leppida. Tahan leppida, kuid ei suuda. Olen otsija, kuid mitte leidja. Õnneks ei kuulu minu loomusesse loobumine. Olen loomult masohhist ja tean seda liigagi hästi. Ometigi ei naudi ma otsest valu... vist... enamasti.
Mingil põhjusel tundub mulle, et tänane on täiesti mõttetu päev. Tahan kuhugile eemale Tartust ja inimestest, kuid ei viitsi seda teostada. Pean nagunii homme hommikul olema rõõmus ja naeratav. Jah, ma saan sellega hakkama. Mul ei olegi tegelikult põhjust nukrutsemiseks. Olemas on kõik, mida hing võiks ihata. Peaksin lõpetama otsimise ja nautima olevat.
Laupäeval on Laantemaa. Kas ma suudan sinna minna? JAH! Sest see on kirjas minu kalendris, kuhu lisandub järjest rohkem sündmusi. Laupäeva öösel on lisaks kõigele muule veel dragon. Kas suudan? JAH! Tegelikult tahan mängida, sest meil on nii mõnus kamp ja veelgi mõnusamad tegelased. Vampiirid.
Uku lubas lahedat mängu. Olen 99% kindel, et see tal ka õnnestub. Tegelikult on see hetkel üks neist vähestest asjadest, milles olen praktiliselt kindel. Kohutavalt tahaks juba laupäeva, sest siis on tõsine lebo. Ehk saab isegi enne dragonit magada (mis on ilmselt väga naiivne lootus).
Pühapäeval on nõme piiksukas. Ma ei viitsi sinna minna. On imepisike võimalus, et minu arvamus jääb peale. Kuid see saab selguma alles pühapäeva hommikul. Ma ei suuda ilmselt magamata olles karjuda kõigi ja kõige peale. Pigem magaksin kusagil ja oleksin vait. Samas, seda saab ka metsas teha. Pealegi, kui pühapäeval on nõme ilm saadan selle mängu kuradile ja magan hoopis. Voh! Hakkan juba vaikselt lootma, et pühapäevane ilm imeb. Tegelikult võiks homme ka hästi rõve ilm olla, sest siis jääks Laantemaa ära. Saaks magada! :p
Miks ma nii palju magamisest seletan? Olen ju ometigi piisavalt maganud... õigemini, peaaegu. Kunagi ei saa und olla liialt. Magades tulevad huvitavad mõtted ja lahedad unenäod. Olen lausa õnnelik, et näen pidevalt mingeid unenägusid, mille üle mõtiskleda.
Peaksin hetkel olema koolis, kuid mul on kirjand tegemata ja pääsemaks ühest pean kirjandustest puuduma. Lähen kahte füüsikasse, et seal midagi asjalikumat teha - õppida! Mõni minut tagasi tegelesin kirjandi kirjutamisega, kuid andsin alla. Ma ei sudua neil teemadel midagi piisavalt head kirjutada. Mingit suvalist mulli ajada pole mõtet. Ootan ideed ja teostust. :p Tähendab, ma kirjutan selle kindlasti valmis (täna?) ja saadan õpetajale. Olen lootusetult uimane ja laisk.
Nii imelik on öelda pärast asemel peale. Tähendab, ma teen seda juba teist päeva järjest. Loodetavasti ei lausu ma midagi valesti Uku või Vahuri läheduses... väga loodan!
Füüsika algab 11.05. Hetkel on kell 10.03. Mul on veel aega! Kirjutan siia vist veel midagi.
Snuff kolib varsti ära maale, sest ma ei suuda teda enam taluda. Mitu kuud olen kaalutlenud ja mõelnud. Nüüd on otsus kindel. Ta peab kaduma! :p Mulle pakuti väga huvitavat asendust kassile, kuid see ei läheks ilmselt läbi ning tekitaks liialt probleeme. Neid ei ole mul igatahes tarvis. :p
Lõpetasin "Filosoofiliste jutustuste" lugemise. See raamat oli imelik. Liiga palju filosoofiat ja mõistukõnet. :/ Samas, soovitan lugeda. On ka palju hullemaid raamatuid. Hesse on tõeline õudukas! Ma ei kannata tema stiili.
Täna algab vaheaeg. Lahe. Ma saan terve nädala olla vaba. Ei pea tegelema kooliga... ei pea varakult ärkama... ei pea kuuletuma/alluma. Ometigi on mul vaheajaks terve suur hunnik töid kogunenud. Saan hakkama, sest nende jaoks kuluks mul kokku ainult 1 päev. Vaheaeg ise kestab kokku 9... seega, 8 päeva on lebo! :p
Kui ma nüüd õigesti mäletan... kunagi on St Rockil mingi esinemine ka. Peaks kohale jõudma ja olema korralik fänn. :p Rokiklubisse võiks ka jõuda, kuid ilmselt seda ei juhtu. Raisk.
Ok, ma ei kirjuta praegu rohkem. Jätkan oma nõmeda kirjandiga.
Naised meeste loodud maailmas
Pea valutab. Kael valutab. Suht nõme on olla hetkel. Aga... ignoreering!
Õhtul ma kodus istuda ei kavatse.
Ema on täna siin. See ei tohiks eriliseks probleemiks osutuda.
Käisin natuke aega tagasi metsas. Kevad! Kevad! KEVAD!
Oh, peaks pärast (kirjutada võin! :p) minema lumikellukesi otsima.
Pori on ikkagi vastik.
Muide, tänase parim tüng. Potsa hakkab juukseid kasvatama! :p
Ilgelt mõttetu on olla.
Hästi imelik on kellestki hoolida. Harjumatu.
Hmm. Peaks midagi veel kirjutama. Koolis on igav. Tähendab, olen kohutavalt laisk. Elesgal on muhe jne.
Laupäeval on Laantemaa ja dragon. Pühapäeval on mingi LARP (miks ma sinna lähen?!). Vaheaeg saab loodetavasti lõbus olema. :)
Tänu kihlveole pean pühapäevani korralik olema (st. alkoholita). Pole probleemi! ;)
Muide. Pori on tekitatud spetsiaalselt minu rõõmustamiseks! :p
ELU ON SEIKLUS!
*Efkale meeldivad kummalised asjad.
Jah, ma tahan vanduda.
Eilne oli üle pika aja üks jube päev. Olin totaalselt vihane ja nüüdseks täiesti ükskõikne. Raisk. See ei ole mõistlik.
Tegelikult ei ole kõik halvasti. Reede oli tore. Samas, ma vist ei riski selle kirjeldamisega (vähemalt mitte avalikult :p).
Laupäeval oli LARP. Raisk. Ma ei suuda vist varsti enam Elesgalis GM olla. See on tõeline masohhism. Muide, külmal ja stabiilsel pinnal on suhteliselt mõnus magada.
Pühapäeval lõppes mäng. Meil ei olnudki vaja majast kiiresti põgeneda. Muide, Urg on peaaegu endine. Ainult... valgem.
Varsti ootab mind ees 3 päeva roosas ja 2 nädalt ebakorrektset grammatikat. :/ Ma ei mängi vist enam kunagi Vahuri ja Ukuga kaarte. Samas... ilmselt teen seda juba lähimal ajal, sest nende kahega on fun. :)
Mul on vaja roosasid riideid. xD
Täna ootab mind vist ees loeng vägivalla teemadel ja ilmselt ka mingi õpetus selles osas. Muide, mul ei ole enam pikki küüsi.
*Efka hakkab praktilisemaks.
Tänane oli isegi eilsest kummalisem.
Elu on seiklus.
Mõttetu, debiilne, maniakaalne.
Juhe, juhe, juhe, juhe, juhe...
Reede-pühapäev on Elesgal. GMi rõõmud.
Varsti on Rolliwood. Varsti on Urg jälle avatud. Varsti juhtub nagunii veel midagi.
Aga hetkel on elu lihtsalt lill.
Täna suudeti mind tõeliselt üllatada. See on mõnus.
Uku helistas ja küsis aadressi. Ta ilmus minu siiraks üllatuseks siia!
Üks pühapäeval tekkinud uitmõte sai teostatud.
Ah, elu on seiklus. ^.^
Taas ei saa jätta ütlemata, et elu on seiklus. Eriti minu elu...
Reede-pühapäev möödusid üllatavalt mõnusalt ja mul oli vist senise elu kõige omapärasem (heas mõttes) pühapäev. Lihtsalt vedelesime Ukuga kella viieni voodis. See oli soe ja mõnus. :)
Ah, olen vist õnnelik.
Laupäeval oli D&D. See oli äärmiselt juhtmestav mäng. Mingil hetkel peksid Vares ja Uku üksteist. Suht vara sai kobitud magama ja mingil moel ajasime Mort'i ka minema. See ei olnud vist tahtlik.
Elul on mõte ja see on ainult hea.
Reede-pühapäev on Elesgal.