Kurb... aga tõsi.
Oh, oleks ometigi keegi teine... süüdistaks. Aga ei saa. Pean leppima sellega, et olen ise süüdi. Jah, ma olen enda peale pahane. Tahaks teha nii palju asju teisiti... olla hoopis teine inimene... aga ei saa.
Kohutav väsimus ja mingi tekkima hakanud ükskõiksus keeravad elu veelgi enam hukka. Tahan magada! Tahan... Tahan... aga ei saa. Selleg atuleb leppida.
Olen rumal.
Ei taha enam saada toimuvast aru. Tahaks lihtsalt ignoreerida kõike ja kõiki... olla lihtsalt niisama ja naerda mingite totruste üle. See aitaks, vist.
Kuradile, ma saan hakkama. Olen alati saanud... ja saan ka edaspidi.
Jalg hakkas ka eriti rõvedal kombel valutama.
Tapke mind lihtsalt ära. Palun.
0 kommentaari:
Postita kommentaar