Olen õnnelik. Kuigi eile õhtul olin täielikult omadega läbi... miks ma tahan teistele head. Oeh!
Uku oli nii õnnetu olekuga ja istusin tema juures. Ma ei tea enam isegi miks... ja see oli rusuv. Lisaks sellele otsustas ta ühel hetkel lihtsalt niisama hakata mitte reageerima... kuna ruum oli pime tekkis juba paanika. Ma ei ole enam kaua nii kartnud! Ah, raske on mind mõitsa... ei saa ma endast isegi aru.
Kogu õhtu möödus rohkem või vähem muretsedes. Ma olen lootusetu. :(
Mäng ise oli üsnagi tore. Minu roll oli armas... Põrguingel. Kuigi igasugune soov mängida oli kadunud. Kurb... :(
Mäng lõppes muheda võitlusega. Efka vs Sass. Põrguingel vs Vanapagan. ^^
Magamise osa osutus eriti põnevaks. Kahekesi kirstus... ^^ Omamoodi armas ja huvitav.
Hommikul oli huvitavam... me olime peaaegu paljaste ülakehadega. Kuidagi... hmm...
Armastada ja olla armastatud? Ma ei oska inimest armastada... ma hoolin... aga ei armasta. Seda tunnet ei ole minus olemas. Vabanesin sellest juba pikka aega tagasi. Kahteseda? Igatseda? Soovida tagasi? EI! Ma saan hakkama ka ilma tundeta, mis mind ilmselt hukutaks.
0 kommentaari:
Postita kommentaar