Eilne oli jube! Hommikul selgus, et ma ei näegi Ukut. Päeval selgus, et kedagi ei ole Tartus. Jägmiseks selgus, et lähen Urgu (kus oli Die). Mingil hetkel helistasin Berilacile ja peksin tema ka Urgu. Jah, ma olen masendav inimene.
Igatahes, ühel hetkel helistati ja teatati, et mind tahetakse näha. Lõpuks juhtuski nii, et üks eriti armas inimene tuli korraks Tartusse. *Smile* See oli kahtlemata päeva kõige rõõmsam ja parem osa. *Happy*
Igatahes, Võru tänav on kuramuse pikk. Seal on ~200 maja!!!
Tagasi Urus hakkasime mingeid mõttetuid filme vaatama. Well, vähemalt üritasime. Sellest ei tulnud peaaegu midagi välja, sest filmide maitse on liiga erinev. Kobisin mingil hetkel magama ja jätin läpaka Dani ja Berilaci kasutada. Mingil hetkel lasid nad Urust jalga ja mina ärkasin kunagi väga vara hommikul, sest ema helistas. Minu arvelt kadunud raha saatus on kindlalt teada. EMT. *Vandumine*
Pean minema panka ja EMTsse. Ohjeebus! Mulle ei meeldi selliste asjadega mässamine. See on totaalselt tüütu ja nõme. Aga... mul on sellest jamast villand. Lihtsalt. Villand!
Well, magasin natuke edasi. Nüüd on Urus koristaja. Ta võiks kiiremini teha, sest ma tahan tagasi magama. :( Uni on. Tahan kedagi ka oodata, aga aeg venib kohutavalt. *Teeb pettunud nägu*
Ahjaa. Arvestage sellega, et järgmisel aastal oleme Mütofestil! *Naerab*
Katsun nüüd midagi mängida, et natuenegi tegevust leida enne Uku tulekut. Ta tueb! Ta tuleb... kunagi!
0 kommentaari:
Postita kommentaar