Tänane on kuidagi nii kummaline olnud. Hommikul/päeval sain Ukuga kokku ja me kokkasime. St. mina tahtsin seda tea, aga Uku ei lubanud. Pidas seda liiga ohtlikuks... Lõpuks sain ma vist natuke pahasek. :/ *On imelik. Halvas mõttes.*
Nüüd olen Urus ja loodan, et hommikul on mõnus ärkamine. Well, siia jäämisega tegin vist jälle halba. Ah, miks ma pean nii lollakalt põikpäine olema ja oma kodu suht jälestama vahelduva eduga. See ajab hulluks! Ja ma kardan, et mitte ainult mind.
Naistest, lastest, kodakondseist
kõigist, kõigist lahku
ihkad äkki mõnikord
ja kallist kodust lahkud.
Tasku pistad vilepilli
ning kääru kõva leiba.
Aia äärest kaasa kahmad
kepiks tubli teiba.
Jumaldan seda laulu! Kuulsin seda mitu aastat tagasi ühel Ugala etendusel ja täna suutis Uku leida selle lindistuse! *Kuulab*
Ah, tahan lihtsalt olla õnnelik.
0 kommentaari:
Postita kommentaar