Pea valutab.
Enesetunne on alla igasugust arvestust.
Ma lähen kooli. Kaks tundi. Pean lihtsalt minema.
Pärast on ehk parem olla. Siis chillin natuke linnas.
Mul on juhe.
Vaidlesin eile mingitel täiesti tobedatel teemadel. Miks? Kui vaid teaks. Jutt on seosetu ja igav.
Lähen joon jogurtit ja jalutan kooli.
Joooooooooooooooo Leeeeeeeeeee Miiiiiiiiiii Naaaaaaaaa Sooooooooo Raaaaaaaa jne
Festivali kahel päeval astub üles kokku 22 bändi, kelle hulka kuulub ka Eesti metali-paremik. Esinema on oodata artiste pea kümnest eri riigist.
Tahan juba!
Sellest üritusest suudab mind hoida eemale ainult surm. Nüüd on elamisel uus mõte - HRL.
Nädal varem lähme kohale ja alustame Laagriga. Nädal hiljem ilmselt lõpetame. xD
TAHAN! TAHAN! TAHAN!
Kuidas ma seda tahan... ohmõmm! Isegi oma sünnipäeva ei ole ma nii manaikaalselt oodanud. :)
PRAEGU:
viimane sõna, mida sa ütlesid: ei
viimane laul, mida laulsid: Candlemass - Solitude
viimane laul, mis sind kummitas: Solitude
viimane inimene, kellega sa rääkisid: Vanaema
viimane film, mida sa nägid: Cannibal Holocaust
mis on su CD mängijas hetkel: tühjus
mis värvi sokke kannad: Musti
mis on su voodi all: Natuke tolmu.
kuidas ilm hetkel on: Soe ja päike paistab.
mis kell sa täna ärkasid: Natuke enne kaheksat.
mis telekas praegu käib: Ei tea
kui palju lähedasi sõpru sul on: Piisavalt.
kui palju vaenlasi sul on: Leidub neidki.
TULEVIK:
kellega sa tahksid abielluda: Ma ei kavatse abielluda. Vist. Tähendab, vähemalt mitte kristlikult. :p
kuhu sa praegu minna tahaksid: Välja. Näiteks kuhugile Tartust eemale.
kus sa tahaksid elada: Tartus
mitu last sa tahaksid: 1 või 2
laste nimed: See selgub tulevikus.
kuhu sa mesinädalateks minna tahaksid: Alaska?
milline auto sul on: See selgub kunagi tulevikus.
kui vanalt sa abiellud: Kes ütles, et abiellun?
ISIKLIK
nimi: Eve
hüüdnimed: Efka, Dwar, Jupats (duhh!), Piff, Muhv, Muhkel jne.
aadress: 11/47
sünnipäev: 12. aprill
sünnikoht: Tartu
tähtkuju: Jäär
parimad sõbrad: Kersti, Uku, Aka, Adi, Kadri.
perekonnaseis: Suhteliselt hõivatud. :p
lemmikloom: Kass!
juuste värv: Pruun
silmade värv: Hallikad
pikkus: ~176 cm
rõngad: Kõrvades.
mis käega kirjutad: Parema.
mida sa tahaksid enda juures muuta: Tahan (vist) olla natuke mõistlikum ja vähem kaootiline. Samas, olen endaga üpriski rahul.
mis on su kõige mugavam riietusese: väga vanad ja katkised teksad ja T-särk
elu eesmärk: (Peaaegu) kõike tuleb katsetada.
laul, mis kirjeldax su elu: Ei meenu ühtegi sellist hetkel.
viis sõna, mis kirjeldax sind: Energiline, rõõmus, kaootiline, maniakaalne, nilbe.
kust võib sind tavaliselt leida: Tartust?
kellega sa tahaxid praegu koos olla: Loll küsimus. Ukuga muidugi.
oled sa tähelepanu keskpunktis: Mingil põhjusel juhtun tähelepanu keskpunkti vägagi sageli.
kas jääd alati hiljax: Vahel ikka. Ups.
kuidas olex kõige parem lõõgastuda: Väga kõrgel ja väga kaugel.
kas sulle meeldib olla üksi või inimestega: Oleneb hetkest. Eelistan väikest seltskonda.
SÕBRAD
keda sa tead kõige kauem: Ants, Andres ja Anneli. Ilmselt teadsin esimesena Potsat. :p Tema ju ikka kunagine mängukaaslane ja peaaegu sama hull. :p
kellega sa tülitsed kõige rohkem: Hmm. Kersti? Aga ma ei nimetaks neid tülideks... pigem niisama nääklemine.
kes on parim rääkija/kuulaja sinu arust: Uku!
kes on kõige usaldusväärsem: Kersti ja Uku.
kes on alati olnud sulle rasketel aegadel toeks: Kersti, Martin
kes on suurim luuser: Kati!
kes on kõige omapärasem: Kindlasti Uku. Tema ja tema maniakaalsus!
kõige lahedam auto: Ei vaata inimesi autode järele. Gazhadil äkki? :D
kes saab kõige tõenäolisemalt kuulsaks: Deira (laulmisega) ja/või Uku (teadagi millega).
lõpetab vangis: Uku. Kuigi ta laseb sealt kohe jalga (nagu ta ise väidab). :p
saab kõige rohkem lapsi: Karmen.
ei saa üldse lapsi: Hmm. Marit?
abiellub esimesena: Karmen on juba abielus. Kas see loeb? Ta abiellus 2 aastat tagasi (olles 17).
alati naeratab: Liina
kõige targem: Toomas ja Uku on targad.
ilma mõtlemata surex su eest: Ma ei lubaks kellelgi midagi nii tobedat teha.
kurdab kõige vähem: Uku?
suurim flirtija: Liina
LOLLID KÜSIMUSED
on sind kunagi süüdistatud kuriteo toimepanemises: Jah.
kui palju võtab sul aega peole minekuks enda ette valmistamine: Ei.
millist võimet sa tahaksid: Mõtetelugemist või lihtsalt inimeste mõistmist.
teed sa oma sõprade kulul nalja: Mhmh.
milline loom sa tahaksid olla: Kass.
kas sulle meeldib endaga rääkimine: Vahel ikka.
suurim hirm: Ma ei oska enam midagi karta.
milline laul meenutab sulle su minevikku: Ei olegi sellist olemas.
usud sa jumalasse: Ei.
saad sa oma vanematega hästi läbi: Normaalselt?
mis kell sa magama lähed: võimalikult hilja. :p
kui sa näed mõnda vastassugupoole esindajat, siis millist kehaosa sa vaatad: Silmi.
kui sul olex 1 päev elada, millega sa siis tegeleks: Teeksin võimalikult palju seni tegemata asju.
kui sul olex võimalus mingi päev oma elust kustutada, siis millise: Jätaksin kogu oma mineviku muutmata. Ma ei taha olla teistsugune inimene.
oled sa kunagi armunud olnud: Mhmh.
mis on kõige imelikum asi, millega tegeledes on su vanemad sulle peale sattunud: Ilmselt üks kahtlane ärkamine vanemate voodis. Allani jalad olid mingil kahtlasel põhjusel üle minu. Isa oli natuke üllatunud... see oli nii ammu! :p
kuidas sa apelsini sööd: Koorin, teen tükkideks ja söön.
milline sa hommikuti oled: Uimane ja ekstra ükskõikne.
mida sa vajad hetkel kõige rohkem: Midagi head. :p
mis on armastus: Üks häirivalt tugev tunne.
millest sa unistad: Suvest ja sellega kaasnevast.
VIIMANE INIMENE, KEDA SA
[puudutasid] Uku
[kallistasid] Uku
[kellele sa saatsid sõnumi] Ema?
MIS ON PAREM
[koka või pepsi]: Coca
[lilled või kommid]: Lilled.
[pikk või lühike]: Pikk.
[vana või noor]: Oleneb
[suur või väike]: Oleneb
[ilus või kole]: Ilus
KAS SA.. OLED SA
[suitsetad]: Vahel väga harva.
[saaksid ilma arvutita elada]: Mhmh.
[värvid oma juukseid]: Vahel ikka juhtub.
[jood õllet, veini, viina vms.]: Õlle ja veini vastu ei ole midagi. Viina ei taha!
[armastad vaadata päikesetõuse, loojanguid]: Mhmh.
[usaldad kedagi liiga kergelt]: Vahel juhtub.
MITU, MITUT jne.
korda on sul süda murtud: Kaks korda.
tüdrukut/poissi oled sa suudelnud: Mõlemat on juhtunud. :p Aga jah, piisavalt.
CD sa omad: Pole lugenud.
armi on su kehal: Häirivalt palju.
minevikus tehtud asja sa kahetsed: Ma ei kahetse tehtut.
MIDA, MILLEST, SA
Tead: elust.
tahad: midagi head lugeda.
omad: elu
soovid: naerda.
igatsed: Ukut.
kardad: Igavust?
kuuled: Muusikat.
otsid: Tõde.
armastad: Elu?
mis sul valutab: Hetkel ei valuta miski.
millest sa hoolid: Raske öelda, sest hoolimine on kummaline tunne. Ilmselt hoolin liiga vähestest asjadest oma elus.
alati teed: Mõtlen.
tantsid: Hmm. Üldiselt mulle tantsimine ei meeldi. :p
laulad: Mõnda kummitavat laulukest.
kirjutad: Jutukesi.
võidad: Aega
kaotad: Aega
mis sind segadusse ajab: Inimeste kummalised mõtted.
kuulad: Muusikat!
vajad: Praktiliselt kõik on olemas, aga keegi võiks siin olla.
mille üle sa õnnelik oled: Varsti lähen välja. ;)
JA LÕPUKS Millal sa neile küsimustele vastasid: 1. aprill.
Uitmõtted on lahedad. Üks neist viis mind Pukka. :)
Sellest ma pikemalt ei räägi.
Täna oli DD! See omas. Ausalt! Tahan veel.
Elu on kilp. Kilp on lill. Elu on raha.
Seost ei peagi esmapilgul märgakama.
Kõik on ostetav ja ma vist osalen kunagi Uku maniakaalses katses... kui ta suudab mind piisavalt selleks veenda. (Mis võib isegi õnnestuda. oms?)
Käisin vannis ja avastasin, et mul on lahedad juuksed ja lahe kass (Snuff). Juuksed hõljusid veepinnal ja Snuff ahistas neid.
Jah, mu kassile meeldib vesi.
Elu on seiklus.
Täna oli LR kokkusaamine. See oli üsnagi mõistlik ja natuke nauditav. Rääkisime tähtsatest asjadest ja tegime (vist) tähtsaid otsuseid. Mul on peavalu ja ma ei saa midagi aru. Aga see ei ole tähtis.
Pärast mängisime MTGd ja ee.. kaklesime? Seda muidugi heas mõttes. Keegi ei saanud haiget (ma loodan). Ma ei suuda teha neile haiget, kellest hoolin. See on natuke paha. O well, elan üle.
Varjupaigal saab olema vahva pere. Mees - Curunir, poeg - Uku, tütar - Aka. Sellist peret ma küll ei soovinud! ;)
Elu on seiklus.
Homme võiks midagi lahedat teha.
Olen nii meeletult väsinud. Kukun vist kohe uuesti voodisse ja magan hommikuni (kui lastakse). Enne peaks pesema minema ja kõik teised tähtsad asjad lõpetama. Aga ikkagi. OLEN VÄINUD.
Ei taha ja ei suuda millelegi reageerida.
Inimestega ei suuda enam üldse rääkida. Vist ei taha ka. Ah, olen laip.
Usk
Mats Traat
Kui sa ei tunne oma elulugu
elulugu ajalugu asjade käiku
mõeldakse see välja
kleebitakse sulle külge
see imbub su nahka
su kudedesse olemusse
kui tätoveering
Sa ei saa sellest lahti
sa ei suuda end puhtaks pesta
ühegi vee ega happega
ühegi elamusega
iganes
Lõuks jääd uskuma
seda mida polnud
mida pole
mida ei tule.
See oli lõbus.
Uku ja Kristjan on lahedad. Tänu Uku hullustele (jah, ma nimetan neid hullusteks) sai kogu päev uue ja lõbusa lõpu. :)
Tänud kena õhtu eest!
*Efka naeratab ja on üsnagi õnnelik.
Lähen maale ja ilmselt tulen pühapäeval tagasi.
Fotokas - on
Akud - on
Ideed - on
Hea tuju - on/ paraneb
Juhe - puudub
Ühiskond - on
VHS/DVD - leiab
Midagi võiks veel kaasa vedada. Aye! Puhkus! :)
Ehk suudan isegi õhtul Kuutsekale jõuda!
LILL, RAISK!
Miks? Millest? Kellest? Tõesti ei tea.
Pea valutab, ninast jookseb suht tihti verd. Sellest kõigest on juba ammu villand!
Viimased paar kuud on olnud kohati tõeliseks õudukaks, kuid alati võiks hullem olla. Probleemid inimestega, kes ei suuda/ei taha mind unustada väsitavad.
Tahan juba kevadet ja suve, sest siis saab jälle üks etapp minu elus läbi. Mida ma edasi teen? Kui vaid teaks kindlalt... samas, minu elus ei saagi midagi kindlat olla. Olen selleks liiga kaootiline. Ehk ongi nii parem?
Ah, ma ei ole õnnetu. Kõik on tegelikult korras. Antud hetkel tahaks lihtsalt magada... väga pikalt magada. Kohustused hoiavad veel ärkvel. Ma pean oma kunstiajaloo lõpetama, pean ühiskonda õppima, pean kirjandiga tegelema. Ah, ma saan hakkama!
Endiselt olen võimeline väitma, et elu on lill.
*naeratab* elu läheb edasi.
Ma ei suuda enam hoolia ja hoida inimesi saamast haiget. Lihtsalt, ei suuda. Ei taha ka enam ennast sellega vaevata. Ma ei suuda leppida sellega, minus nähakse alati midagi head ja lahket. Lihtsalt ei suuda olla alati olemas ja kuulata, kui kellelgi on raske ja paha. Mul on ka vahel keerulised olud, kuid siis ei hakka ma enamasti halama. Kuigi, tuleb tunnistada, vahel teen minagi seda. Kuid vaid neile, kellest julgen hoolida. Halan vaid siis, kui saaksin ka ilma hakkama. Vaikin vaid siis, kui mured on kasvanud ammu üle pea. Kuid alati leian endas selleks jõudu, et minna edasi... et mitte loobuda.
Hetkel tahaks natuke aega olla ilma tunnete ja muredeta, kuid ilmselt ei saa see kuigi kaua kestma, sest mingi osa minust leiab ikkagi, et peab olema olemas... peab kuulama ja aitama. Tegelikult on juba kuulamine abiks. Ma tean seda isegi liiga hästi... just sellepärast üritangi olla olemas siis, kui mind vajatakse. Jah, seda juhtub viimasel ajal liiga sageli, kuid saan hakkama. Lihtsalt pean saama hakkama ja olema tubli ning tore. Inimesed arvavad, et tunnevad mind, kuid ei. Isegi need, kes minust midagi teavad ei tunne midagi... olen kaootiline, kuid igal mu mõttel ja teol on mingi sügavam mõte (põhjus).
Kui sa ei tea minu minevikku, ei tea sa ka mind. See kehtib minu puhul täielikult... kui leiduks inimene, kes teaks minu taustast kõike... ehk siis saaksin minagi täieliku mõistmise osaliseks, kuid seda inimest ei saa ilmselt kunagi olema. Ma ei avaks ennast kunagi piisavalt, et rääkida... minu minevikus on seikasid, mis on veidi liiga šokeerivad. Inimesed, kellega igapäevaselt suhtlen ei aimagi seda, mis on olnud... nad ei oskaks eales arvata, et minu rõõmsa naeratuse taga on midagi sellist. Kahjuks on... kahjuks ei ole ma alati õnnelik, kahjuks tunnen maailma nii paljudest tuttavatest paremini, sest olen näinud rohkemat. Just tänu sellele ei julge ma enam loobuda... või on see lihtsalt soov näha tulevikus toimuvat? Ma ei kavatse siit maailmast niisama lahkuda... tahan enne võimalikult palju tunda ja kogeda.
„Julgus ei ole hirmu puudumine...“ see lause käib kõigi kohta, kuid mingil põhjusel näen selles lauses ennast. Ma ei tunne hirmu uute sündmuste ees, ma ei karda surra. Ehk on minu ainsaks hirmuks see, et armastatud inimesed saavad haiget, kuid kui see oleks nii... siis ei teeks ma neile ju sihilikult haiget? Siis ei tohiks ma ju olla selline nagu olen. Mul on piisavalt julgust, et teha teoks enda kõige pöörasemad mõtted, kuid puudub julgus teha teoks mõningaid pisikesi soove, mis on esmapilgul tähtsusetud. Kui leian julguse ja soovi nende teostamiseks loobun tänu sellele, et miski on kardinaalselt muutunud. See on häiriv, kuid midagi pole parata. Elu on kord juba selline.
Miks ma seda üldse kirjutan? Ma ei tea, kuid miski käsib mul jätkata... ehk on siis kergem? Kuid ma ei tunne ju praktiliselt midagi, sest olen igasugused tunded enda jaoks juba ammu kaotanud. Tean veel ainult ühte inimest, kes on endaga sama julmalt käitunud. Ma ei austa teda sellepärast, ma võiksin teda jälestada... ta on teinud endaga viimaste aastate jooksul sama, mida tegin mina aastaid tagasi. Vahel kahetsen oma tollaseid otsuseid ja soove, kuid enam ei taha ma seda ka muuta. Olen leppinud sellega, et minus puudub nii palju, kuid see ei ole veel kõige hullem. Ma ei tunne viha ega vihkamist. Tänu viimasele armumisele loobusin ka armastusest... kaks kõige tugevamat tunnet on minus surnud. Olen kaotanud hirmu, kuid seda vaid osaliselt. Minust on kadunud kõige tugevamad tunded... kas see muudab mind tugevamaks? Kas see annab jõudu saada hakkama?
Tahaksin praegu olla koos inimesega, kes mind mõistaks, kuid teda ei ole olemas. Ma ei taha rääkida ka kellelegi, keda jäägitult usaldada ei suuda (ei taha). Oh, suudaks ma ometigi leida kedagi, kes kuuleks. Miks ma halan? Ma saan ju hakkama! Olen alati saanud... saan ka edaspidi.
Elu on seiklus.
Marko Matvere - Tähed teavad
Öö, sünge ja pime.
Ma kõnnin su kannul, patune mees, langenud mees.
Issand, ma vannun: me kohtume taas,
kord me kõik sinu ees, kord me kõik sinu ees.
Sa kõnnid hämarail teil,
mu samme Looja ent seab.
Kelle maailmas valitseb õiglus,
kasu saama peab.
Tean, et kui langeb sabaga täht,
see tõotab vaid head.
Täht, sa vaatad mind kõrgelt.
Kõiki su vendi kokku ei loenda.
Neid on müriaad.
Taevased valvurid, laotuse all,
näevad kõrgustest Maad, näevad kõrgustest Maad.
On kindel koht kõigil neil,
ei eksi kursilt nad eal
ja kõigil me tegudel pilk püsib peal,
kui meid jälgivad sealt.
Tean, et kui langeb sabaga täht,
see tõotab vaid head.
On seatud see nii, teab aegade raamat,
et sind ootamas on paradiis,
kui aga langed, sind saatus neab,
pead maksma siis.
Aita mul, Issand, üles ta leida.
Kui teda taas varjab vanglamüür,
vaid siis rahu saan.
Tähed teavad, et saan.
St. Rock on igavesti lahe. :)
Nad lihtsalt haaravad publiku kaasa ja rokivad. Super! Selliseid (noorte)bände võiks rohkem olla.
Sellest võib ilmselgelt järeldada, et käisin reedel ikkagi RUTSil. Ma ei kahetse seda üldse!
Laupäeval ja pühapäeval olin enamuse ajast kodus. Lõpetasin siin oma seni lõpetamata asju ning suutsin isegi mõned uued asjad ja ülesanded tekitada enesele. Lugesin, vaatasin nõmedaid filme, magasin, joonistasin, kirjutasin. Oli ilus ja asjalik nädalavahetus. Ilmselt ei saa ma enam niipea sama muhedalt veeta aega. Samas, eks näis.
Mingi mõnus ükskõiksus on võtnud võimust. Ja see on omamoodi meeldiv! :)
Homme on kool. Mul ongi olnud liiga pikk paus... tervelt 6 päeva. Hämmastav! Homme on lahe loeng kirjanduse asemel, see on chill! :) Mmh, midagi pidin homse kohta veel kirjutama... mitte ei mäleta enam. O well, küllap see kunagi meenub! :)
Sex, drugs and rock'n'roll!
Oled sa sündinud enne 1978. aastat?
Loe palun edasi!
Sündinud pärast 1978. aastat
Tõmba uttu! Sa ei saa niikuinii sellest aru!
Jumala eest, kuidas on võimalik, et meie kes me oleme sündinud 50/60/70ndatel aastatel, oleme ikka veel elus?
Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2005-2006 peaksime juba ammu surnud olema
MIKS?
Lugege edasi
Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata!
Meie voodi ja puust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis värvidega
Trepi ülaosas ei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla
Kui sa oma voodis ärkasid, ei kuulnud sind keegi. Kui midagi juhtus, pidid sa kõigest kõrist karjuma, et vanemad sind kuuleksid
Ohtlike ainetega pudeleid ja isegi kõikvõimalikke ravimipudeleid sai lihtsalt kahe käekesega ja piiratud motoorika abil avada
Uksed ja väravad läksid lihtsalt kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid, siis said nad haiget
Sa istusid jalgratta pakiraamil ja püüdsid sadulavedrudest kinni hoides seal püsida
Kiivrit ei kantud ka sääreväristajaga sõites, rääkimata siis jalgrattast
Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist
Küllap olid olemas nii värv- kui aroomiained. Nii punast, rohelist või kollast limonaadi nagu tol ajal, tänapäeval enam ei tehta.
Näts pandi õhtul öökapi nurgale ja järgmisel päeval rändas see lihtsalt uuesti suhu.
Koolis olid meil ainult ühesuurused nii toreda ohtliku klapiga pingid
Meie kingad olid alati juba venna, õe, või kellegi teise sugulase kantud. Ka sinu jalgratas oli kas liiga suur või liiga väike
Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks, õpetas isa sulle varsti selgeks, kuidas seda ise lappida.
Varahommikul läksime kodust välja ja tagasi jõudsime alles siis, kui tänavavalgustus oli põlema hakanud. Vahepeal ei teadnud keegi, kus me olime ja mobiiltelefone meil ka ei olnud.
Metsas ega pargis ei olnud mänguväljakuid ega murjanite kogunemispaiku
Kui me tahtsime sõbrale külla minna, siis lihtsalt läksime, ei olnud tarvis enne helistada ega kokku leppida. Ka täiskasvanuid ei olnud kaasas.
Me sõime küpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu, aga me ei läinud paksuks... (keda ei söödetud... )
Me jõime sõpradega ühest pudelist ja haigeks ei jäänud sellest keegi.
Meil ei olnud Playstationit, Nintendot, X-boxi, 64 telekanalit, videot, DVD-d, Surround soundi, oma telekat, arvutit ega internetti. Meil olid sõbrad!
Telekas hakkasid saated alles kell 18. Siis tuli tund aega midagi lõbusat lastele ja häda sellele, kes söandas püsti tõusta ja teise kanali nuppu vajutada (nupud olid ainult aparaadi küljes).
Isa otsustas, mida ja kui kaua vaadati.
Me lõikasime endale näppu, murdsime luid, kukkusime hambaid välja ja mõnikord said lisaks veel jalaga tagumikku
Me võitlesime, peksime üksteist oimetuks ja ükski täiskasvanu ei teinud teist nägugi. Keegi ei riputanud rahulippu aknale lehvima
Pedagoogiliselt korrektsed mänguasjad meisterdasime endale ise, tagusime kaikaga palle, ehitasime seebikaste ja märkasime alles mäest alla jõudes, et olime pidurid unustanud
Me mängisime tänaval jalgpalli ja kaasa võis mängida ainult see, kes hästi mängida oskas; kes nii hästi ei osanud, pidi pealt vaatama ja õppima pettumusest üle saama
Kooliski oli lolle lapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid samu asju. Mõnikord jäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte lastevanemate koosolekul. Õpetajal oli alati õigus!
Lõunavõileivad määrisime endale ise ja kui unustasid seda teha, siis koolist ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle ei meeldinud, siis olid lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised!
Kooli sõitsime jalgrattaga, täitsa üksi, talvel ka
Kui ema sulle hüvastijätuks ukselt lehvitas, olid sa memmekas.
Kui sa pahandust tegid, olid vanemad politseiga ühel meelel. Nad tulid sulle järele, aga ei ostnud sind välja. Meie tegudel olid tagajärjed ja nende eest ei saanud end peita.
Me olime vabad, vahest vedas viltu, vahest läks hästi ja me vastutasime. Pidime õppima sellega toime tulema.
Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavad probleeme lahendada, uuenduslikult töötada ja selle nimel riskile välja minna – ning ei häbene tagajärgi
Kas SINA kuulud ka nende hulka?
ÕNNITLEN!
ME OLEME KANGELASED!
Oled sündinud pärast 1978. aastat ja ikka loed?
Ääretult kangekaelne ja loed ikka veel edasi, mis?
Nüüd sa siis tead, memmekas, mis tähendab olla kangelane!
Esmapäeva õhtust alates olen palaviku ja köhaga võidelnud. Jube niru oli vahepeal olla ja midagi ei tahtnud teha ka. Kobisin teisipäeval ära maale ja nüüd olen kodus tagasi.. . lõpuks! Maal oli nii rahulik ja vaikne.
Praegu ei ole enam nii niru enesetunne. Õnneks! Loodetavasti ei ole enam palavik ka nii kõrge. Kraadida ei saa... olen kraadiklaasi kuhugile kaotanud. :/
Panustan sellele, et hetkel on 37.5 (või natuke rohkem)... aga ei midagi väga jubedat enam.
Magada ka ei taha enam. Hetkel võiks vabalt endale kuuli lasta pähe. Oleks vaid mõni kuul läheduses...
Igatahes, elu on müstiline.
Homme kooli ei lähe. Istun toas ja saan kenasti terveks (loodetavasti). Niipalju siis muhedatest plaanidest nädalavahetusega seoses. Eks teen siis Tartus midagi vahvat. ^^ Mul ei ole Tartust villand!
Siiralt pohhuistlik ja vastik,
Efka.
Vahur küsis kunagi ammu, et mille nimel ma elan. Tol hetkel vastasin, et elan enda nimel. Nüüd hakkasin mõtlema, et mille nimel tegelikult elan ja olen? Nüüd ei oskagi enam vastata, sest elu on vahepeal suutnud mind uuesti viia tasakaalust välja. Mulle ei meeldi kõhklused ja kahtlused, kuid hetkel on neid natuke liiga palju. Eelistaksin oma tavapärast pohhuistliku suhtumist. Samas, see ei ole kuhugile kadunud. Suudan endiselt olla mina ise, kuid mõningase pingutusega (kui nii võib öelda).
Inimesed on šokeeritud nähes mind tõsise või mõtlikuna. Miks? Sest ma ei ole tavaliselt seltskonnas selline. Olen mõtlik ja mõistlik üksinda, sest siis ei pea muretsema sellepärast, et keegi teine muretsema hakkab. Ma ei kujuta ette nende reaktsiooni, kellest hoolin. Ma ei tahagi seda kujutleda, sest ilmselt nad muretseksid (vist?). Miks ma seda üldse kirjutan? Et järgmisel aastal jälle näha? Et keegi minust paremini saaks aru?
Ma ei ole võimeline midagi tundma. Ma ei tunne armastust - see on mingi närune hoolimine, mida tunnen parimal juhul. Ma ei tunne viha - äämisel juhul jälestus, mis on minu üks tugevamaid tundeid. Samas... kõigi nende tunnete kadumisel on omad põhjused. Ehk ongi nii parem? Suudan 99% juhtudest jääda mõistlikuks ning tegutseda. Vahel tahaks olla tüüpiline idikas, kes kergelt paanitsema hakkab. Miks ma ei suuda paanitseda? Vahel nii tahaks!
Järjekordne kasutu halamine. Miks ma viimasel ajal nii palju halan? Mille nimel? Tavaliselt ei viitsi ma ennast selle jamaga ju vaevata. Või on kogu see jamps ennast minus kogunud?! Miks?
Hetkel meenus paar suve tagasi olnud laager ja vees mängitud jalgpall. See on kuidagi nii soe ja armas mälestus, mis seda nõmedat postitust peaks ilusamaks muutma, kuid ilmselt vaid minule.
Soe ilm ja veelgi soojem vesi, mis oli umbes 50 cm sügav. Ma mäletan, et järvekese põhi oli mudane ja kõik mu riided olid pärast räpased, kuid siiski oli see ilus mäng. Me olime vist Ligased konnad või midagi sarnast. Mängu vanemate tüüpide vastu kaotasime, kuid väärikalt! Ma tahan seda suve ja seltskonda!
Kristiinat, Reinu, Sandrat, Annelit (kellega pärast peaaegu kaklema hakkasime) ja veel paljusid teisi! Ma ei unusta seda kunagi... kui unustan siis tuletatagu meelde!
Mul on nii palju ilusaid (ja naljakaid) mälestusi!
Mingi tüüpiline esmaspäev. Nii paljud asjad on nihu.
*Palavik - hetkel jälle tõuseb. Kurat!
*Köha - kopsud peaksid varsti olema laual.
*Uitmõtted - need jubedamad.
*Kool - mitte just kõige hullem. Igav lihtsalt.
*Uni - ma ei tohi nii palju magada!
*Snuff - ta ajab mind hulluks. Selg ja jalad on veriseks küünistatud. Vahel tahaks temast vabaneda. Miks olen ma selle eluka suhtes nii kannatlik?
Tahaks midagi teha... või kuhugile minna. Karjumisest ei ole mingit kasu. See teeb asjad ainult hullemaks. Appi?
Neljapäeval maale?
Reedel RUTSile?
Laupäeval Tallinnasse?
Reede:
Danil oli Urus sünnipäev. Ma ei olnud seal kuigi kaua, sest olin otsustanud Otiga kohtuda. See isegi õnnestus, hoolimata minu jubedast mälust. (: Koju jõudsin kunagi hommikul kell 3... tüüpiline reede!
Laupäev:
Hommik algas kaunilt. Minu saapad toodi juba kell 10 hommikul ära! Pärast emaga linna ja siis Härjapõlvlaste Kaitseala. See oli suht chill mäng, järge tahaks juba. ROHELINE haldjas Maminti. (: Lõpuks jälle Urgu ja magama. Enne seda veel natuke niisama lebo!
Pühapäev:
Ei suuda kirjutada, juhe! :P
Head ööd!
Ma nägin Cliodna ära. Hah! Ja Soerdi ka... Lisaks kõigele muule tantsisin natuke. :P Ja mingit jubedat filmi vaatasin ka.
Millesse ma usun? Endasse. :)
Olin päeval õnnetu. Päeva lõpuks olin hämmastavalt õnnelik!
Õhtul rääkisin Kaspariga ja kuidagi sai minust seejuures kass. :P