Varsti on september käes! Mind ootab (jälle) uus kool... ja sellel korral asub see linna teises otsas. Hommikuti tuleb hakata lausa bussiga kooli minema. :D Mida kõike ma ka ära ei teeks... Aga. Ma usun, et see on väärt pingutamist.
Sellest aastast alates olen Tartu meditsiini koolis. Õpin õeks. Uskumatu... mina ja meditsiin. Kunagi ammu unistasin õpetajaks saamisest, aga kõik on veel võimalik. :) Parimal juhul saan järgmisel aastal Tartust minema kolida ja siis peaks elu veelgi muhedamaks muutuma. Mul on Tartust nii meeletult villand. Aga üks on kindel... maale ma enam minna ei taha. Jään Tartusse või leian endale mõne sobivama linna.
Paar päeva tagasi sattusin kogemata lugema Marise blogi. Ta on Itaalias ja kavatseb sinna pikemaks ajaks jääda. Naljakas. Vahel on endalgi tunne, et tahaks siit kuhugile kaugele minema. Ometigi on alati olnud mingi põhjus jäämiseks. Ja vanemad ei lubaks nagunii (nüüd on üks soovitaja juures). :P
Üksinda ei taha muidugi minna. Ehk kunagi kauges ja kollases (mustade täpidega) tulevikus. :D
Kopsud on terved! *Muigab* Tegelikult ei saakski neil midagi viga olla, sest elu on lill jne. Vähemalt sai käidud kontrollis... mida kõike medikas ka minult ei nõuaks.
TAHAN SUVE!
Ah, mul on tänasest nii kuramuse villand. Olen terve päeva üritanud midagi head (ja mõtekat teha). Tulemuseks on ainult see, et hakkasin lõpuks (arvutis) Potterit lugema. Algus on täitsa huvitav ja mulle tundub, et loen selle raamatu lähimal ajal kenasti läbi. Vot.
Juuksed on vahepeal väga pikaks kasvanud. See on kuidagi nii kummaline, sest alles nad olid ~5cm lühemad.
Korraks tekkis mõte, et võiks isegi tulevikus hakata tegelema augustamisega (st. teistele hakata auke tegema). Ala on huvitav ja nõuabki meditsiinilist haridust. Seega. Mul on täitsa reaalne võimalus sellega tegelema hakkamiseks. Idee ise pärineb Kerstilt, kes saab alles aasta hiljem asuda oma unistuste alal tööle. Ilmselt lõpetan mina ikkagi kusagil haiglas või mõnes muus kohas õena. See ju ka tegelikult lõbus. Või võtan hoopis kätte ja hakkan järgmisel aastal midagi muud õppima, sest see on samuti täiesti reaalselt eksisteeriv võimalus. Pealegi, elu on huvitav.
Olen terve päeva toas istunud ja peaks mingil hetkel välja minema, aga puudub vist igasugune tahtmine. Mõtlesin hommikul korraks, et läheks ikkagi maale... aga lõpuks vajus see mõte ära, sest kell oli häirivalt palju ja paariks hädiseks tunniks minna ei oleks olnud mingit mõtet. Võib-olla homme või kunagi tulevikus. I have no idea.
Kuidagi imelik on olnud üksinda aega veeta, sest alati on kahekesi midagi teha... Näiteks mõne filmi vaatamine... nolife... lihtsalt niisama koos olemine. Ah, üksinda on imelik hetkel olla. Homme ei pea ma enam üksinda igavlema, sest siis on mul jälle kaaslane olemas (kui ta vanemad just eriti õelateks ei muutu... või mingit muud jama ei juhtu). Lühidalt. Üksinda on paha!
Eile hommikul/päeval olin haigeks jäämise äärel. See tähendab, et enesetunne oli õudne ja temperatuur (natuke) liiga madal. Alla 36 ON isegi minule liiga madal. Mingil imelikul kombel suutis Uku panna mind alkoholiga teed jooma ja teki sees istuma. Tegelikult olen talle selle eest kuramuse tänulik, sest hetkel ei ole mu tervisel midagi viga. Ahjaa. Olen vist mingi lendleva asjanduse vastu allergiline. Vahelduva eduga juba pikemat aega turtsun ja oman teisigi allergiale omaseid tunnuseid. See on paha.
Homme on esmaspäev. 26. august. Selles ei ole küll midagi ebatavalist. Aga varsti on september... sügis... kool. Siis on läbi see mõnus suvi, mis on seni olnud üks minu parimaid. On nii palju ilusaid mälestusi suvest... kevadest... isegi talvest. Minu elu on tegelikult ilus olnud.
Eile oli D&D. Mäng oli tore ja tekitas väga palju juhet. Tähendab, kolm valges meest piinasid minu tegelast. Mul ei ole vist kunagi varem DD ajal sellist juhet tekkinud. Lõpuks tekkis peavalu ka.
Vanaema tormas just tuppa ja karjus... "Sul on piim külmikus, et sa selle ära jood!!!" Ohjeebus. Mul on temast nii villand.
Aga eilne DD oli ikkagi tore. Mulle meeldis.
Tüüpiline on muidugi see, et tahtsin jälle head. Tulemus oli nagu alati... totaalne saast. Ma lihtsalt ei oska! Tahan, aga ei oska. (See ei olnud tegelikult DD kohta).
Ärkasin natuke aega tagasi (magasin ~10h) ja olen nüüd natuke vähem surnud (kui õhtul). See peaks kuuluma positiivsete asjade juurde. Olen täiesti kindel, et pidin täna midagi tähtsat tegema... aga ei mäleta.
Well, mängin nüüd midagi ja loodan, et tänane väga jube ei tule. :)
| You Are a a Martini Woman |
 Truly classy and refined, you drink like a lady. You know how to hold your liquor, and you always keep your composure. And you demand the same in a guy - especially if he can remain a gentleman while drunk. You prefer to date successful men, who can pay for your quality drinks. |
"Beleriandi lood: Hingede kutse" 18.-19. august 2007
www.keskmaa.ee/larp
Ja ongi teine Beleriandi lugude mäng läbi. Oli omamoodi tore, kuid tekitas vastakaid arvamusi (nagu iga LARP).
Igavene kiitus lätlastele ja nende võrratule rollimängule. Curunir rääkis sellest ja on lausa hämmastav, et neil nii palju geniaalseid ideid tekkis. Lihtsalt. SUPER! Sattusin ise neid ainult paaril korral nägema, kuid nad mängisid hästi. Võrratult.
Beori kodalased olid mõnusad. Ah, te leidsite endile alati tegevust ja käitusite võrratult. Rollimängu... head rollimängu... väga head rollimängu... oli PALJU. Ülo (noorema) tegemistes võis juba aimata liidriks olemist ja palju-palju oli veel rolli täielikult sisse elanud inimesi.
Haldjad paistsid silma oma kostüümide ja rollimänguga. Teised inimeste kojad oli lihtsalt lahedad (st. nende kohta oskavad oma GMid kindlasti paremini kommentaare anda). Aga. Tublid mängijad.
Orkide grimm oli võimas. Ehmatab ikka ära küll... :p
Päkapikud oma grimmi ja rõvedate naljadega. See oli SUPER!
* * *
On 10.aprill 2007 kuskil kell 10 ja meil on viimane eesti keele ja kirjanduse tund. Viimane terves koolimajas. Kõik. Otsas. Enam ei tule ühtegi...
Valetan, nad tulevad tagasi siis, kui Sinu lapsed hakkavad koolis käima. Kõik tuleb inimese juurde ringiga tagasi, ja see on hea, sest nii me kestame igavesti. Teiste inimestega ja tänu teistele inimestele. Nad on ainsamad, kes saavad anda midagi olulist.
Niisiis, kui Sind külastab õnn, pakku talle istet...
Kohtumiseni 25 aasta pärast. Ja see on täitsa ükskõik, kas silmast silma või mõtteis, sest koos oleme olnud õnnistavalt kaua ja kaunilt.
Sinu eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kadri Ottenson
PS. Palun ära kaota ruttamistes 13.klassis käsitletavate teoste nimekirja, sealt tulevad tähtsad hinded...
* * *
13. klassi lugemist
1. Jan Kaus "Tema" (parimaid eesti 2006. a romaane)
2. Armin Kõomägi "Amatöör" (Tuglase novelliauhinna laureaat 2006)
3. Mats Traat "Naised ja pojad" (parimaid eesti 2006. a romaane)
4. Tiina Laanem "Väikesed vanamehed" (romaaa, I koht 2007)
5. John Banwille "Meri"
6. Paulo Coelho "Alkeemik" jt
7. Gram Hancock "Jumalate jäljed" (püramiidid jm)
8. Saul Bellow "Püüa päeva" jt
9. Boriss Pasternak "Doktor Živago" (vene elust)
10. George R. R. Martin "Tormide mäng" (fantaasia)
11. Pat Conray "Tõusude ja mõõnade prints"
12. Birk Rohelend "Mina, Mortimer" (noorsooromaan)
13. Toomas Illisson "Väravad" (Eesti vanglast)
14. D. Mitchell "Pilveatlas"
Miks on hea raamatuid lugeda, kui oled õpilane, üliõpilane, vaba ja vallaline või abielus, ema või isa, vanaema või vanaisa, üksi või kaaslastega, tervena või haigena, oma kodus või vanadekodus?
Ilmselgelt on toa koristamisest kasu. ;)
Otsustasin siia natuke pikemalt kirjutada. Noh, vahel peab ju inimesi mõne uue postitusega rõõmustama (eriti ema, kes seda eriti rõõmuga loeb). Igatahes.
Täna aitasin Ukul kostüümi õmmelda. Tähendab, pükse aitasin teha. Õmblemine on ikka üks kuramuse imelik töö. Tekitab juhet ja nõuab mingil määral osavust. Oleks võinud paremini minna.
Olen lugenud läbi peaaegu tere "Avaloni udude" raamatu. St. teise osa. Esimene sai juba ammu loetud. Kunagi peaks endale Potteri hankima ja sedagi lugema. Arvutist lugeda on kuramuse paha. Kannatan veel natuke ja loen päris raamatut... kui keegi suvatseb laenata (ja mina ei unusta küsida. :P)
Laupäev-pühapäev on Beleriand.
Mul on sinna normaalseid riideid vaja, et mitte ära kõrbeda. Okei. Riided leiaks... aga jalatsid? Nokurat! Ma ei taha hakata ennast pastlate otsimisega vaevama ja ilmselt ei sobiks sinna ka mu lemmik plätud *nutt-ja-hala* Well, olen GM ja panen need ikkagi jalga. Vähemalt on mugav ja kiire liikuda. Kes ikka näeks jalatseid maani seeliku alt?
Tänane on üldse väga kahtlane olnud. Pea valutas natuke aega. Siis oli jälle kõik OK. Hetkel on lihtsalt kohutavalt palav. Väljas on JUBE. Nädalavahetusel võiks natukenegi jahedam (ja vihmasem) olla. Voh!
Telk ja kõik muu oluline nänn on hetkel maal. Lähen homme sinna, et need saada ja siis edasi mängule. GMina.
*Haigutab* Lugemine on suhteliselt lõbus. *Läheb ja jätkab oma raamatuga.*
Olen nii väsinud inimeste näägutamisest. Ma ei jõua enam hoolida teiste arvamusest... soovidest... nõudmistest.
Hetkel eeldatakse, et oleksin jälle 12 aastat vana ja ei hakkaks kunagi vastu. Et mul puuduks igasugune arvamus ning oskus mõelda. Olen nii väinud pidevatest norimistest. Ma ei ole kuramuse ingel. Ei tahagi olla, sest see ei ole võimalik. Rõõmsat ja rahulolevat plikat ei suuda ma enam ammu rahuldavalt teeselda.
Olen nii väsinud.
Kes on õnnelik? Kes õpib õeks? Keda ootab 3,5 aastat kooli? Kes on kõrvuni armunud? Kes kandis täna musta särki?
Olime vahepeal tervelt 4 päeva Tartust eemal. Maal. Need olid tõeliselt mõnusad ja rõõmsad päevad, sest teha polnud praktiliselt midagi ja koos sai olla palju-palju. Ma ei ole enam kaua nii kuramuse õnnelik ja positiivne olnud. Mõistagi olen nüüdseks veelgi enam armunud. (Selles viimases faktis ei ole enam ammu midagi uut.)
Uku üritab mind hetkel endale õeks sebida. :p Ta ei taha teistest üldse halvem olla. See on nii kuramuse naljakas! *Naerab südamest.*
Mul oleks mingit tegevust vaja, et muretsemist kuhugile kõrvale lükata. See ajab mind vaikselt hulluks! Lisaks kõigele muule mõtestasin enda jaoks täna lahti mitu tähtsat tunnet/asja.
Ah, ma ei hakka parem midagi halama. Siin on niigi palju masendavat teksti. Miks ma alati just õnnetu/tundetu/neutraalsena oma blogi pean täiustama. Ohjeebus!
Teadke siis seda, et tegelikult olen ma vahel ka õnnelik. Ei ole alati kahtlased mõtted ja kurjad plaanid.