Viimastel päevadel on elu hakanud minema järjest nukramaks...
Minuga on kõik korras... valus on vaadata ümbritsevaid inimesi. Neil on nii palju muresid... nii paljudel on valus ja paha. See ei ole üldse meeldiv... ja mingil põhjusel tean ma enda ümber toimuvast natuke liiga palju. Inimesed räägivad... kuulan... üritan aidata... olen toeks.
Reedel sain endale hunniku kummalisi tundeid - need ei kuulunud minule. Veidi hijem sain teada ka põhjuse. See oli rabav! :/ Laupäaeval sain teise portsu neid samu tuneid... kuid nüüd teadsin põhjust.
Reede õhtul kutsus Ohpuu Zavoodi. Okei, läksin... Vahepeal helistas Kõust ja kutsus Goblini Urgu... Danil oli halb olla. Mõtlesin hetkeks, et peaksin ka minema... aga see oleks halvasti lõppenud. Energiaga mässamine oleks teinud asjad ainult veelgi hullemaks.
Mingil hetkel liikusime koos Barbariga edasi Krooksu. Sinna jõudsid varsti ka Liina, Aurin, Oliver, Marten, Juss... mingil hetkel sadas veel Heiti ka sisse. Kahtlane kamp... kunagi neljaks kooberdasime edasi Urgu... uni! :)
Laupäeval oli memmel sünnipäev. 84! :) Võimas...
Pärast sünnipäeva tulin Tartusse tagasi. Sattusin kokku Dani, Goblini, Meliani ja Ukuga. Läksime Melli bussile saatma... sinna tulid ka Liina ja Vahur. :)
Pärast Mellist ja Liinast vabanemist läksime lihaka katusele. See oli minu järjekordne uitmõte...
Milline vaade! *naeratab*
Kunagi öösel jõudsin koju... :)
Elu on müstiline. Masendus ei ole minule. :)
1 kommentaari:
Elu on müstiline?
Mina tahan tagasi normaalsesse maailma.
Hmh. Augusti lõpp oli hea aeg. Ma tahan seda tagasi.
Postita kommentaar