Istun botaanikaaias ja tunnen rõõmu kevadest. Linnud laulavad ja õhus on tunda kevadet. Lootsin salamisi, et siin istumine tekitab vastupandamatu soovi uuesti kirjutama hakata. Mingil määral nagu tekitaski ... paraku ei ole hetkel ühtegi kandvat ideed aluseks võtta. Kirjutasin ühe tobeda lühijutu, mis tuli lõpuks kohutavalt masendav. Dunno, enda arvates olen hetkel suhteliselt rahuolev.
Vahepeal on olnud hästi palju (võiks rohkem!) Dragonit ja natuke vähem (võiks rohkem!) õppimist. Mõstagi hakkasin pärast "Hingede öö" kapinurgale viskamist lugema uut raamatut. Hetkel on käsil "Ma langesin esimesel sõjasuvel". Kohati kurb ja kohati humoorikas. Mõnusalt lühike ja omamoodi põnev lugemine. Taevani ei kiidaks ... aga pole paha. (:
Veel natuke Adam Lamberti muusikat.
Ilu on elu.
E.
0 kommentaari:
Postita kommentaar