Mõtlesin, et tahan ikkagi natuke rohkem kirjutada. Lihtsalt, mul on kusagil peidus paar mõtet ja ideed. Loodetavasti annavad need endast kirjutamise ajal kenasti märku.
Peaaegu 4 kuud. Kas te ka teate, et ma ei ole kunagi nii püsiv olnud. Ometigi olen õnnelik ja toimuvaga väga rahul. Mul on praktiliselt kõik olemas. Olen õnnelik. Olen eluga rahul. Kuidagi kummaline on see, et tekkinud on ka teatud kindlustunne. See on kummaline, sest olen alati olnud üks lootusetu juhtum. Kõhklused - ilma nendeta ei ole ma kunagi saanud hakkama. Nüüd on need praktiliselt kadunud ja asendunud kindlusega. Kõik ON hästi. Minu maailm püsib kenasti püsti ja ma suudan sellega kenasti leppida. Õnneks.
Rahu enda ja maailmaga. Ma ei pinguta enam lolluste ja mõttetuste nimel. Pingutan selleks, et saada kenasti hakkama ja pärast mitte kahetseda. Mida ma plaanin tulevikus teha? Mõtlesin ikkagi minna vähemalt üheks aastaks meditsiini õppima. Well, te vist kõik ootasite seda? Ja järgmisel aastal vaadata edasi, sest sellel aastal ei ole mul üldse häid mõtteid. Tegelikult tahaks Tartust minema. Vist. Aga siis kindlasti mitte üksinda, sest ma ei taha mingis mõttetus kohas olla päris üksinda. Lihtsalt, ei taha.
Tartus on mul sõbrad. Ma ei taha kolida tundmatusse paika, sest kohanemine võtaks aega. Tegelikult kuluks selleks väga vähe aega, aga ikkagi. Tegelikult on mul üks lahe mõte. Aga sellega tuleb kannatada. *Ootab* Igatahes, oma tulevikuga pean ma midagi tõsist tegema. Well, mitte liiga tõsist... aga ikkagi.
Ma ei kujuta ette, et jäängi Tartusse. Tahan pigem merd ja muud sellist nänni. Tallinn? Pärnu? Haapsalu? Well, kes seda hetkel oskab öelda...
Tänane on kohutavalt kummaline olnud. Selles suhtes, et ma olen täna mõttetu olnud. Mmmh. Just tuli vanaema ja tõmbas ukse ilgema pauguga kinni. Ta on vist vihane. Ma ei suuda teda mõista... tegelikult ei tahagi. Miks peaksin ennast vaevama tema probleemide ja muu sellise jamaga? Minu elu.
Tahan siit võimalikult kaugele. TAHAN SIIT ÄRA! *teeb eriti nukrat nägu*
So...
Sellel nädalavahetusel ootab mind ees Hard Rock Laager. :)
Vahepealsest ei oskagi midagi rääkida. Sain endale töö. Vist. See selgub alles pühapäeval päris kindlalt.
Mul ei olegi midagi rohkem kirjutada.
Olge lahedad!
The Dante's Inferno Test has banished you to the Sixth Level of Hell - The City of Dis!
Here is how you matched up against all the levels:
| Level | Score |
|---|---|
| Purgatory (Repenting Believers) | Very Low |
| Level 1 - Limbo (Virtuous Non-Believers) | Very Low |
| Level 2 (Lustful) | High |
| Level 3 (Gluttonous) | High |
| Level 4 (Prodigal and Avaricious) | High |
| Level 5 (Wrathful and Gloomy) | Very High |
| Level 6 - The City of Dis (Heretics) | Very High |
| Level 7 (Violent) | Moderate |
| Level 8- the Malebolge (Fraudulent, Malicious, Panderers) | Very High |
| Level 9 - Cocytus (Treacherous) | Moderate |
Take the Dante's Inferno Hell Test
Sain endale lõpuks läpaka. Aye!
Windows Vista (basic) on totaalne õudukas. See tuleb XP-ga asendada.
Hetkel istun Urus (keskmises toas) ja ootan, et Uku helistaks või siia tuleks. See teine võimalus oleks hetkl parim. :)
Kuramuse igav on siin lihtsalt istuda. Mialee, Dani, Goblin ja Mati vaatavad mingit filmi hetkel. Neil on fun! Die teeb ka midagi. Ma ei ole kindel tema tegemistes... kontrollima ka ei lähe.
Muhvigi ei ole teha. *Ving* Ahjaa. Ma ei taha filmi vaatama minna. Tahan lihtsalt midagi muud. HOMM! Saaks selle juba tööle. Tegelikult tahan hoopis kaissu. Voh! Kunagi saan. See on suhteliselt kindel ja ma ei muretse.
Homme on isal sünnipäev. Ta saab 49. Julm.
Lauäeval läheme (vist) maale ja chillime jaanipäeval seal. Saaks jälle ujuma ja kaane toitma. :p
*Ei taha üksinda olla*
* Inimene, keda ma üle kõige armastan.
* Aega, et teha oma valikud tuleviku osas. Ilmselt teen katset pääseda ikkagi bioloogiat/geograafiat või loodust õppima.
* Augustis toimuv LARP. Beleriand tuleb! Sellel aastal tuleb eelmisest parem mäng... loodetavasti.
* Aega, et tegeleda oma eluga ja see kenasti rööpasse seada.
* Hea tuju.
Tegelikult on veel väga palju asju ja tundeid ja mõtteid.
Reedel (22.06.2007) 17.00 Vanemuises. Mina lõpetan gümnaasiumi!
Ja siis ongi kooliga kõik.
Nüüd lähen ma magama.
Head ööd!
"Kõrgel sinitaevas lumivalged pilved,
taamal terendamas must metsapiir.
Mu jalataldu kriibib kruusakare rada-
kohale jõuangi."
Ilusad sõnad...
Tähendab, ma ei ole enam suht kaua nii põhjalikult vihastada suutnud.
Mulle öeldakse hommikul kindlalt, et tullakse. Ja siis ignoreeritakse kõnesid (mitte tahtlikult). Ja lõpuks teatatakse, et ei tulla. NO KURAT! Mul oli terve päev pandud paika ja ma olin kindel, et kõik lähebki plaanide kohaselt. Nüüd... kõik kenasti persses! Kui lahe.
Mis kuramuse pärast oodatakse siis minult, et käituksin korralikult ja teeksin kõike plaanide järele? Vat ei tee. Mõnusalt rikutud päev, mis läheb ilmselt järjest hullemaks. Aye!
Nii tahaks kõike ja kõiki saata kuradile.
Ma olen vist lisaks kõigele muule õnnetu. KURAT JA PÕRGU!
Miks peaksid lapsed õppima vanematelt?!
Hommik - ärkasin tüüpiliselt vara. St. umbes kaheksaks oli uni kadunud ja alustasin oma tavapärase igavuse peletamisega. Nolife. HOMM 3 on jätkuvalt huvitav. Kahekesi on seda tegelikult palju parem mängida... seltskondlikum.
Päev - Ukul oli kodus uputus. Seega pidin oodatust kauem mängimisega tegelema. See oli tegelikult seda väärt, sest lõpuks läks kõik ikkagi hästi. Läksime Urgu ja mängisime MTGd. Mmmh, me suudame koos ikka kõike teha. Pärast läksime linna ja pidime Kristjaniga kohtuma. Enne hankisime salatit ja hävitasime seda Kaubamaja kõrval... trepil... julm. Igatahes, Kristjan tuli. Läksime kolmekesi Emajõe äärde. Matkarada on suhteliselt kena. Uku ja Kristjan keerutasid (otseses mõttes) ja läksid ujuma. Kurat, oleks võinud ka minna! Miks mul seda mõtet õigel ajal ei tulnud? Igatahes, kobisime tagasi linna... õigem oleks öelda, et jätsime Kristjani Curuniri juurde ja läksime minema.
Õhtu - Jõudsime kogemata minu juurde. Nüüdseks olen jälle üksinda ja ootan rõõmsalt homset. Homme maale!
Tänane on täitsa kena olnud. Loodetavasti tuleb homne veelgi parem... *Armunud*