Minu niigi viimseni pingul olevad närvid hakkavad vist alla andma. Järasin mingeid rahustava toimega tablette ja tunnen end hetkel nagu zompar. See ei ole just kõige meeldivam tunne, tegelikult ka. Sellel korral on asjaga seotud hoopis minu enda perekond (ja ma ei räägi vanaemast). Egas midagi, pean kuidagi hakkama saama.
Juuniori osas paistab kõik üsnagi positiivne.
Koolile mõtlen uuesti pühapäeval.
Ma tõesti üritan mõistlik ja rahumeelne olla. Peaks vist tõesti suitsetama hakkama... see on (vähemalt minu jaoks) rahustav tegevus. Pealegi, kopsuvähk ei paista hetkel üldse nii halva võimalusena.
Olen loll. Loll olen.
Loll saab kirikus (või kus iganes) ka peksa.
*kurvameelne*
0 kommentaari:
Postita kommentaar