Kuu alguses suri Memm. Ta oli tervelt 88 aastat vana. Hämmastav, suurem osa (kui mitte kõik) mu suguvõsas olevatest naistest on elanud kõrge eani (või surnud väga noorelt). Noh, ju on head geenid. Memme surma kuuldes tundsin tohutut kergendust ... ta oli surma oodanud juba aastaid. Lõpuks leidis ta kaua oodatud ja igatsetud rahu. Matused olid ilusad. :) Orelimuusika ja kirikukellad. Arvasin, et tunnen Memmest pärast ta surma puudust ... aga kuidagi ekstra rahulik oli/on hoopis.
Teatavasti kohtutakse matustel sugulastega kelle olemasolugi on vahepeal ununenud. Näiteks mina sain kokku oma ristiisaga. Peaks temaga tihedamalt suhtlema hakkama ... mmh, fotodega peaks ka tegelema. Kasutasin esimest korda peaaegu aasta jooksul oma hirmkallit fotokat.
Mõned päevad pärast Memme matuseid (täpsemalt 3 päeva hiljem) sain mina aastakese vanemaks. Tunne on endine ... aga passi vaadata ei taha. Tänan veel korra kõiki heade soovide eest. :)
Juunior lükkub edasi. Mängukohal on paks vee ja lume segu ning nädalaga see ilmselt kadunud ei oleks. Ilmselt saab juunior toimuma juunis. Ongi meil rohkem aega planeerida ja loodetavasti jõuan reeglid ka selleks ajaks tõlgitud.
Ilusat kevadet!
0 kommentaari:
Postita kommentaar