4. päev
Ahelaid pole kogu teekonna jooksul kordagi ära võetud ja mu jalad on nõrkemiseni väsinud puhkuseta rännakust. Meil kõigil on ka suur nälg; Laurits, meie seas uusim vang, minestas ja me pidime ta keha tirima pool päeva enne, kui ta lahti lõigati. Mitte köidikutest.
Kaasapakitud varustuse järgi võib arvata, et me lähme kaevama. Jumalad teavad mida, aga ega meil sellest niikunii vahet ei ole. "Suur Isand", kellest meie orjapidajad hirmu ja lugupidamisega räägivad, andis käsu ja tema teenrite piitsahoopide sunnil peame seda täitma.
Sigrid ja Olav on rääkinud ka vaikselt põgenemisest. Meie asjad on ühes suures laekas, mida me kaasas tassime, seal on ka relvad. Kui me saaksime selle lahti, siis oleks meil võimalus ennast vabaks võidelda, sest meid on oluliselt rohkem. Ainus probleem on selles, et võti ripub meid juhtiva orjapidaja, väärastunud sookolli kaelas.
Täpsem info ja regamine Dragonis.
0 kommentaari:
Postita kommentaar