Happyland

Jüriöö oli väga 5. Uku rikkus mingil hetkel kõik ära. Ohwell.

Igatahes, õde Amanda tunneb end pärast pikka ja vaevalist usukuulutamist vana ja väsinuna. Ilusaid hetki ja häid nalju oli meedlivalt palju. Unustasin terveks laupäeva õhtuks kogu muu maailma ja lihtsalt olin... õnnelik?

Peaksin ilmselt arutlema endaga suhete teemal. Täna pärastlõunal ärgates jõudsin kuidagi omamoodi huvitava mõtteni. Armastama peab mõistusega. Ilmselt on see realistile omane mõte. Äkki saab minust ka üks neist tüütutest realistidest...

On täiesti reaalne võimalus, et me ei ole varsti enam Ukuga koos. Ma ei tea.

Rahulik on olla. Rahutult rahulik.
Südame teeb kohe soojaks teadmine, et mina ei olegi maailma kõige hullem pubekas.
Selle peale võtame. Aamen!

Deathstars ja ristsõnad.
Hommik on õhtust targem.

Head ööd.
Päikest!