Happyland

"Beleriandi lood: Hingede kutse" 18.-19. august 2007
www.keskmaa.ee/larp

Ja ongi teine Beleriandi lugude mäng läbi. Oli omamoodi tore, kuid tekitas vastakaid arvamusi (nagu iga LARP).

Igavene kiitus lätlastele ja nende võrratule rollimängule. Curunir rääkis sellest ja on lausa hämmastav, et neil nii palju geniaalseid ideid tekkis. Lihtsalt. SUPER! Sattusin ise neid ainult paaril korral nägema, kuid nad mängisid hästi. Võrratult.

Beori kodalased olid mõnusad. Ah, te leidsite endile alati tegevust ja käitusite võrratult. Rollimängu... head rollimängu... väga head rollimängu... oli PALJU. Ülo (noorema) tegemistes võis juba aimata liidriks olemist ja palju-palju oli veel rolli täielikult sisse elanud inimesi.

Haldjad paistsid silma oma kostüümide ja rollimänguga. Teised inimeste kojad oli lihtsalt lahedad (st. nende kohta oskavad oma GMid kindlasti paremini kommentaare anda). Aga. Tublid mängijad.

Orkide grimm oli võimas. Ehmatab ikka ära küll... :p

Päkapikud oma grimmi ja rõvedate naljadega. See oli SUPER!

* * *
On 10.aprill 2007 kuskil kell 10 ja meil on viimane eesti keele ja kirjanduse tund. Viimane terves koolimajas. Kõik. Otsas. Enam ei tule ühtegi...

Valetan, nad tulevad tagasi siis, kui Sinu lapsed hakkavad koolis käima. Kõik tuleb inimese juurde ringiga tagasi, ja see on hea, sest nii me kestame igavesti. Teiste inimestega ja tänu teistele inimestele. Nad on ainsamad, kes saavad anda midagi olulist.
Niisiis, kui Sind külastab õnn, pakku talle istet...

Kohtumiseni 25 aasta pärast. Ja see on täitsa ükskõik, kas silmast silma või mõtteis, sest koos oleme olnud õnnistavalt kaua ja kaunilt.

Sinu eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kadri Ottenson

PS. Palun ära kaota ruttamistes 13.klassis käsitletavate teoste nimekirja, sealt tulevad tähtsad hinded...

* * *

13. klassi lugemist

1. Jan Kaus "Tema" (parimaid eesti 2006. a romaane)
2. Armin Kõomägi "Amatöör" (Tuglase novelliauhinna laureaat 2006)
3. Mats Traat "Naised ja pojad" (parimaid eesti 2006. a romaane)
4. Tiina Laanem "Väikesed vanamehed" (romaaa, I koht 2007)
5. John Banwille "Meri"
6. Paulo Coelho "Alkeemik" jt
7. Gram Hancock "Jumalate jäljed" (püramiidid jm)
8. Saul Bellow "Püüa päeva" jt
9. Boriss Pasternak "Doktor Živago" (vene elust)
10. George R. R. Martin "Tormide mäng" (fantaasia)
11. Pat Conray "Tõusude ja mõõnade prints"
12. Birk Rohelend "Mina, Mortimer" (noorsooromaan)
13. Toomas Illisson "Väravad" (Eesti vanglast)
14. D. Mitchell "Pilveatlas"

Miks on hea raamatuid lugeda, kui oled õpilane, üliõpilane, vaba ja vallaline või abielus, ema või isa, vanaema või vanaisa, üksi või kaaslastega, tervena või haigena, oma kodus või vanadekodus?


Ilmselgelt on toa koristamisest kasu. ;)

Otsustasin siia natuke pikemalt kirjutada. Noh, vahel peab ju inimesi mõne uue postitusega rõõmustama (eriti ema, kes seda eriti rõõmuga loeb). Igatahes.

Täna aitasin Ukul kostüümi õmmelda. Tähendab, pükse aitasin teha. Õmblemine on ikka üks kuramuse imelik töö. Tekitab juhet ja nõuab mingil määral osavust. Oleks võinud paremini minna.

Olen lugenud läbi peaaegu tere "Avaloni udude" raamatu. St. teise osa. Esimene sai juba ammu loetud. Kunagi peaks endale Potteri hankima ja sedagi lugema. Arvutist lugeda on kuramuse paha. Kannatan veel natuke ja loen päris raamatut... kui keegi suvatseb laenata (ja mina ei unusta küsida. :P)

Laupäev-pühapäev on Beleriand.

Mul on sinna normaalseid riideid vaja, et mitte ära kõrbeda. Okei. Riided leiaks... aga jalatsid? Nokurat! Ma ei taha hakata ennast pastlate otsimisega vaevama ja ilmselt ei sobiks sinna ka mu lemmik plätud *nutt-ja-hala* Well, olen GM ja panen need ikkagi jalga. Vähemalt on mugav ja kiire liikuda. Kes ikka näeks jalatseid maani seeliku alt?

Tänane on üldse väga kahtlane olnud. Pea valutas natuke aega. Siis oli jälle kõik OK. Hetkel on lihtsalt kohutavalt palav. Väljas on JUBE. Nädalavahetusel võiks natukenegi jahedam (ja vihmasem) olla. Voh!

Telk ja kõik muu oluline nänn on hetkel maal. Lähen homme sinna, et need saada ja siis edasi mängule. GMina.

*Haigutab* Lugemine on suhteliselt lõbus. *Läheb ja jätkab oma raamatuga.*

Olen nii väsinud inimeste näägutamisest. Ma ei jõua enam hoolida teiste arvamusest... soovidest... nõudmistest.

Hetkel eeldatakse, et oleksin jälle 12 aastat vana ja ei hakkaks kunagi vastu. Et mul puuduks igasugune arvamus ning oskus mõelda. Olen nii väinud pidevatest norimistest. Ma ei ole kuramuse ingel. Ei tahagi olla, sest see ei ole võimalik. Rõõmsat ja rahulolevat plikat ei suuda ma enam ammu rahuldavalt teeselda.

Olen nii väsinud.

Kes on õnnelik? Kes õpib õeks? Keda ootab 3,5 aastat kooli? Kes on kõrvuni armunud? Kes kandis täna musta särki?

Olime vahepeal tervelt 4 päeva Tartust eemal. Maal. Need olid tõeliselt mõnusad ja rõõmsad päevad, sest teha polnud praktiliselt midagi ja koos sai olla palju-palju. Ma ei ole enam kaua nii kuramuse õnnelik ja positiivne olnud. Mõistagi olen nüüdseks veelgi enam armunud. (Selles viimases faktis ei ole enam ammu midagi uut.)

Uku üritab mind hetkel endale õeks sebida. :p Ta ei taha teistest üldse halvem olla. See on nii kuramuse naljakas! *Naerab südamest.*

Mul oleks mingit tegevust vaja, et muretsemist kuhugile kõrvale lükata. See ajab mind vaikselt hulluks! Lisaks kõigele muule mõtestasin enda jaoks täna lahti mitu tähtsat tunnet/asja.

Ah, ma ei hakka parem midagi halama. Siin on niigi palju masendavat teksti. Miks ma alati just õnnetu/tundetu/neutraalsena oma blogi pean täiustama. Ohjeebus!

Teadke siis seda, et tegelikult olen ma vahel ka õnnelik. Ei ole alati kahtlased mõtted ja kurjad plaanid.

Magasin kenasti kaua. St. ärkasin ~11.

Saatsin kenasti vastused Beleriandi regadele ning olin muidu tubli ja tore.

Ema ja vanaema lähevad täna mingi sugulase matustele. Mõtlesin alguses, et võiks kah minna... nääh, see on liiga igav (ja toimub totaalses hirve anaalis).Seega. Olen täna kodune ja ei tee eriti midagi.

Nii tahaks üksinda kodus olla. Oeh!

Kogu kallis vara on hetkel Pärnus. :p

Igatahes. Kuradi positiivne tunne on hetkel! KÕIK saab korda. KÕIK on ilusad ja head.

Olen hetkel Urus ja ootan, et Uku tuleks siia. Ah, ma ei ole teda mitu tundi näinud... see on nii imelik.

Vahepeal käisin sünnipäeval. Kevin (tädi tütre poeg) sai vist neljaseks (või kolmeseks?) kurat seda enam mäletab! Lapsed on ühed müstilised olendid ja mina neid igatahes tulevikus hankida ei taha. Voh!

Istun Urus ja ei taha koju minna. Seal haiseb Pinotexi järele. *Öka* Istun parem siin ja elan ilma peavaluta... see on hea, eks?

Üldiselt. Tuju on kuramuse hea. Uimasus on mõnusalt konstantne ja kurat võtaks, mul on häid multikaid! :D

Nii. Siinne õhkkond ei ole eriti muutunud... ehk ainult puhtmaks. :P
Lõpetasin just nõude pesemise. Kurat! Neid oli palju. Need olid räpased!

Vähemalt viis see rõvedus mõtted mujale.

Ma ei ole õnnetu. Olen hoopis leppinud sellega, et mind vahel ignoreeritakse. Sinna ei saa ma ise midagi parata. Well.

Tetris on lahe ja muusika... muusika... muusika...

Ja ma jätkuvalt loodan, et tuleb ilus hommik. Jah, olen naiivne ja armunud.

Armastus on hõbeniit...

Tänane on kuidagi nii kummaline olnud. Hommikul/päeval sain Ukuga kokku ja me kokkasime. St. mina tahtsin seda tea, aga Uku ei lubanud. Pidas seda liiga ohtlikuks... Lõpuks sain ma vist natuke pahasek. :/ *On imelik. Halvas mõttes.*

Nüüd olen Urus ja loodan, et hommikul on mõnus ärkamine. Well, siia jäämisega tegin vist jälle halba. Ah, miks ma pean nii lollakalt põikpäine olema ja oma kodu suht jälestama vahelduva eduga. See ajab hulluks! Ja ma kardan, et mitte ainult mind.

Naistest, lastest, kodakondseist
kõigist, kõigist lahku
ihkad äkki mõnikord
ja kallist kodust lahkud.
Tasku pistad vilepilli
ning kääru kõva leiba.
Aia äärest kaasa kahmad
kepiks tubli teiba.

Jumaldan seda laulu! Kuulsin seda mitu aastat tagasi ühel Ugala etendusel ja täna suutis Uku leida selle lindistuse! *Kuulab*

Ah, tahan lihtsalt olla õnnelik.

Eilne oli jube! Hommikul selgus, et ma ei näegi Ukut. Päeval selgus, et kedagi ei ole Tartus. Jägmiseks selgus, et lähen Urgu (kus oli Die). Mingil hetkel helistasin Berilacile ja peksin tema ka Urgu. Jah, ma olen masendav inimene.

Igatahes, ühel hetkel helistati ja teatati, et mind tahetakse näha. Lõpuks juhtuski nii, et üks eriti armas inimene tuli korraks Tartusse. *Smile* See oli kahtlemata päeva kõige rõõmsam ja parem osa. *Happy*

Igatahes, Võru tänav on kuramuse pikk. Seal on ~200 maja!!!

Tagasi Urus hakkasime mingeid mõttetuid filme vaatama. Well, vähemalt üritasime. Sellest ei tulnud peaaegu midagi välja, sest filmide maitse on liiga erinev. Kobisin mingil hetkel magama ja jätin läpaka Dani ja Berilaci kasutada. Mingil hetkel lasid nad Urust jalga ja mina ärkasin kunagi väga vara hommikul, sest ema helistas. Minu arvelt kadunud raha saatus on kindlalt teada. EMT. *Vandumine*

Pean minema panka ja EMTsse. Ohjeebus! Mulle ei meeldi selliste asjadega mässamine. See on totaalselt tüütu ja nõme. Aga... mul on sellest jamast villand. Lihtsalt. Villand!

Well, magasin natuke edasi. Nüüd on Urus koristaja. Ta võiks kiiremini teha, sest ma tahan tagasi magama. :( Uni on. Tahan kedagi ka oodata, aga aeg venib kohutavalt. *Teeb pettunud nägu*

Ahjaa. Arvestage sellega, et järgmisel aastal oleme Mütofestil! *Naerab*

Katsun nüüd midagi mängida, et natuenegi tegevust leida enne Uku tulekut. Ta tueb! Ta tuleb... kunagi!

Tahaksin pikalt kirjutada. Kahjuks (õnneks?) ei ole vahepeal midagi piisavalt lahedat ja märkimisväärset juhtunud. Enamus asju jätkub vanaviisi ja see on (vist) hea. Ma ei taha hetkel enam ühtegi kardinaalset muutust, sest rahulik ja ilus elu on tegelikult kuramuse mõnus. Igati turvaline on olla.

Well, vahepeal on jutunud seda, et me oleme palju Urus olnud (ebatavaline, eks). Lisaks olen suhteliselt loobunud rollimängudest (vähemalt mängijana) mõneks ajaks. Augustis on kaks mängu, kus olen GM. Sinna on veel nii palju aega, et ilmselt suudan vahepeal olla ka suvaline ja mõttetu PC. Ma ei ole kuigi vaimustatud NPC rollidest, millest ühega tekkiski vahepeal probleeme.

Täna pidanuksin minema kontserdile. Unustasin selle sootuks ära. Ups. Ema tuletas (16 minutit kestnud) kõnes seda meelde. Naljakas. Äärmisel juhul lähen reedel Otepääle, aga vaevalt. Ei taha üksinda. Tegelikult ei ole Kosmikud (ja Metsatöll) seda üldse väärtki. Voh!

Vanaema ajab mind lihtsalt hulluks. Karjumisest on villand... ta võiks sellest ometigi saada aru. Aga ei... Ilmselt ei paranda tema käitumist/suhtumist miski. Mind ei saa selles süüdistada. Ausalt.

Ah, elu on üsnagi ilus.

Head ööd! :)

Well, ma olin surmkindel, et täna on maale minek. See jäi ära. Lihtsalt. Valesti mõistmine ja kõik. Okei. Kunagi saab ikkagi mindud... mitte täna.

Nüüd ootab mind ees 6h und. Fakk. Ma pean magama. Nagu... MAGAMA.

"Võlurite Gild" meenutab Potterit. Häiriv.

Olen vist natuke pahur.

Pff. Suvi on varsti läbi.

Ma ei suuda inimesi ja maailma mõista. Seda kõike on lihtsalt liiga palju. Hoolides olen ma ise tundmatuseni muutunud... ometigi on midagi jäänud alles. See pöörane meelekindlus. Järeleandmatu olen alati olnud. Nüüd siis ka tülinorija? Või mingi muu imelik asi?

Mis kuramuse asi on pettumus? Tegelikult olen ma seda vahepeal isegi teada saanud. Pettumus endas, inimestes, maailmas, sõpruses, tunnetes. Jube on mõelda, et mina olen pettunud. See ei ole kunagi kuulunud minu ellu.

Olen nii kohutavalt õnnetu. Tahtmatult. Jäägitult. Lihtsalt... hunnik õnnetust ja ei midagi enamat.

Vahepeal oli D&D.

See oli tavapäraselt mõnus.

Vahepeal sai 4 kuud.

See oli rbatavaliselt mõnus.

Ma ei vaevu hetkel rohkem midagi kirjutama. :P

Mõtlesin, et tahan ikkagi natuke rohkem kirjutada. Lihtsalt, mul on kusagil peidus paar mõtet ja ideed. Loodetavasti annavad need endast kirjutamise ajal kenasti märku.

Peaaegu 4 kuud. Kas te ka teate, et ma ei ole kunagi nii püsiv olnud. Ometigi olen õnnelik ja toimuvaga väga rahul. Mul on praktiliselt kõik olemas. Olen õnnelik. Olen eluga rahul. Kuidagi kummaline on see, et tekkinud on ka teatud kindlustunne. See on kummaline, sest olen alati olnud üks lootusetu juhtum. Kõhklused - ilma nendeta ei ole ma kunagi saanud hakkama. Nüüd on need praktiliselt kadunud ja asendunud kindlusega. Kõik ON hästi. Minu maailm püsib kenasti püsti ja ma suudan sellega kenasti leppida. Õnneks.

Rahu enda ja maailmaga. Ma ei pinguta enam lolluste ja mõttetuste nimel. Pingutan selleks, et saada kenasti hakkama ja pärast mitte kahetseda. Mida ma plaanin tulevikus teha? Mõtlesin ikkagi minna vähemalt üheks aastaks meditsiini õppima. Well, te vist kõik ootasite seda? Ja järgmisel aastal vaadata edasi, sest sellel aastal ei ole mul üldse häid mõtteid. Tegelikult tahaks Tartust minema. Vist. Aga siis kindlasti mitte üksinda, sest ma ei taha mingis mõttetus kohas olla päris üksinda. Lihtsalt, ei taha.
Tartus on mul sõbrad. Ma ei taha kolida tundmatusse paika, sest kohanemine võtaks aega. Tegelikult kuluks selleks väga vähe aega, aga ikkagi. Tegelikult on mul üks lahe mõte. Aga sellega tuleb kannatada. *Ootab* Igatahes, oma tulevikuga pean ma midagi tõsist tegema. Well, mitte liiga tõsist... aga ikkagi.
Ma ei kujuta ette, et jäängi Tartusse. Tahan pigem merd ja muud sellist nänni. Tallinn? Pärnu? Haapsalu? Well, kes seda hetkel oskab öelda...

Tänane on kohutavalt kummaline olnud. Selles suhtes, et ma olen täna mõttetu olnud. Mmmh. Just tuli vanaema ja tõmbas ukse ilgema pauguga kinni. Ta on vist vihane. Ma ei suuda teda mõista... tegelikult ei tahagi. Miks peaksin ennast vaevama tema probleemide ja muu sellise jamaga? Minu elu.

Tahan siit võimalikult kaugele. TAHAN SIIT ÄRA! *teeb eriti nukrat nägu*

So...

Sellel nädalavahetusel ootab mind ees Hard Rock Laager. :)

Vahepealsest ei oskagi midagi rääkida. Sain endale töö. Vist. See selgub alles pühapäeval päris kindlalt.

Mul ei olegi midagi rohkem kirjutada.
Olge lahedad!

The Dante's Inferno Test has banished you to the Sixth Level of Hell - The City of Dis!
Here is how you matched up against all the levels:

Sain endale lõpuks läpaka. Aye!
Windows Vista (basic) on totaalne õudukas. See tuleb XP-ga asendada.

Hetkel istun Urus (keskmises toas) ja ootan, et Uku helistaks või siia tuleks. See teine võimalus oleks hetkl parim. :)

Kuramuse igav on siin lihtsalt istuda. Mialee, Dani, Goblin ja Mati vaatavad mingit filmi hetkel. Neil on fun! Die teeb ka midagi. Ma ei ole kindel tema tegemistes... kontrollima ka ei lähe.

Muhvigi ei ole teha. *Ving* Ahjaa. Ma ei taha filmi vaatama minna. Tahan lihtsalt midagi muud. HOMM! Saaks selle juba tööle. Tegelikult tahan hoopis kaissu. Voh! Kunagi saan. See on suhteliselt kindel ja ma ei muretse.

Homme on isal sünnipäev. Ta saab 49. Julm.

Lauäeval läheme (vist) maale ja chillime jaanipäeval seal. Saaks jälle ujuma ja kaane toitma. :p

*Ei taha üksinda olla*